Tootjate ettevõtmised avavad põllumeestele uusi võimalusi

Agropro põllumajandusosakonna juht Modestas Paliulis.  Foto: Agropro

Juba mitu aastat Balti riikides tegutsev Leedu ettevõte Agropro laiendab käesoleval ajal oma tegevust – kõrgeima kvaliteediga toodete tootmisele kanepiseemnetest lisandub ka kanepi biomassi ümbertöötlemine.

Muutusi dikteerisid muudatused turul ja ettevõtte uued aktsionärid – Kanada kompanii Aurora Cannabis, kes on kanepiäri alal maailmas suuruselt kolmas ärigrupp.

Sel aastal planeeritakse Leedus Kaunase rajoonis paiknevasse ümbertöötlemisettevõttesse suuri investeeringuid kahes suunas: kanepiseemnete ümbertöötlemine ja biomassi valmistamine.

Uus töömudel talunikega

Äriühinguga Agropro lepingu sõlminud põllumehed võivad nüüdsest keskenduda vaid kanepi kasvatamisele ja jätta kõik saagi koristamisega seotud mured tellijale. „Kuna kanepiseemned on kõrgeima klassi toiduaine, ehk teisisõnu supertoit, on nõuded selle kvaliteedile tõesti kõrged ja need kasvavad iga aastaga. Põllumehed on rohkem orienteeritud põllumajandustootmisele ja neil ei ole kvalitatiivsete parameetrite tõstmise võimalusi nii kiiresti kui seda nõuab turg. Seetõttu kavatseme me nüüdsest hakata ise saaki koristama. Võtame endale ka kõik edasised saagi töötlemise toimingud – toodangu transportimise ümbertöötlemise kohta, selle kuivatamise ja puhastamise," selgitab uut töökorda Agropro põllumajandusosakonna juht Modestas Paliulis.

Kuni praeguse ajani oli standardne tehnoloogia selline, et talunikud koristasid kanepiseemned ise ja oma kombainidega. Uue ärimudeli olemus on see, et kanepitaimed lõigatakse spetsiaalsete Agropro niidukitega. Ettevõte osutab seda teenust kõikidele kasvatajatele tsentraliseeritult ja tasuta. Niidetud taimemass veetakse statsionaarsesse tsehhi ja kuivatatakse. Tehases eraldatakse terad biomassist ja töödeldakse edasi eraldi.

Seega on talunike peamine töö kanepi külvamine ja kasvatamine, kuid neil ei ole tarvis vaevata pead saagi koristamise pärast.

Paljundatava materjaliga varustab Agropro põllumehi samuti nagu siiani. Peamiseks kanepisordiks jääb ka edaspidi Soomes aretatud ’Finola’, kuid sortide spektrit kavatsetakse laiendada uute perspektiivsete sortidega ja nende osa kogu külvipinnast oleks 15-20 protsenti. Laieneb ka kasvatamise geograafia: peale Leedu, Läti ja Eesti hakatakse kanepit ümbertöötlemiseks kasvatama ka Poolas – juba sõlmitakse lepinguid poola talunikega. Logistika korraldatakse selliselt, et vaatamata toorme transportimisele suhteliselt kaugelt, säilitab tootmine konkurentsivõime.

Kahjuks ei ole kanepikasvatusel Leedus samasuguseid võimalusi kui Lätis, Eestis või Poolas, sest ökoloogilise kanepi kasvatajatele ei maksta toetust, aga eelpool nimetatud riikides saavad kanepikasvatajad suhteliselt kaalukat toetust. „Vaatamata tänamatule olukorrale soovime töötada meie riigi talunikega, võib-olla isegi võtta enda kompenseerida osa saamatajäänud ökotoetustest," kinnitab Paliulis. Kanepi esmane ümbertöötlemine toimub Leedus, aga toodangu edasised perspektiivid sõltuvad juba seadusandlikust baasist.

2019. aastal ootab äriühingut Agropro suur väljakutse – uute seadmete paigaldamine ja käikuandmine, mille tarnimise küsimustes peetakse praegu intensiivseid läbirääkimisi Austria, Saksa, Hollandi ja Inglise tootjatega. „Eksisteerib väga novaatorlikult töötavaid ettevõtteid, kes võivad komplekteerida meie soovidele vastava tehnika. Sisseseade saab olema tootlik, kaasaegne ja kontrollib kõiki tootmisprotsesse täpselt,“ sõnab Paliulis. Saagikoristustehnika, optilised separaatorid, kuivatid, puhastusseadmed – kõik need on investeerimisprojektides kavandatud.

Kanepikasvatus Leedus  Foto: Agropro

Tehnoloogia täpne järgimine on väga tähtis

Rentaabluse tõstmise eesmärgil ergutatakse talunikke saama võimalikult suuremaid saake, kuigi mahepõllumajanduses on see üsna keeruline. Paliulise sõnul sõltub palju maaharija arvamusest. Küllaltki sageli mõeldakse, et kanep on justkui umbrohi ja võib kasvada kõikjal – liivas, metsaäärtes. See ei ole tõsi. Äriühingus Agropro töötavad agronoomiaspetsialistid vaatavad iga põllu enne külvi üle ja hindavad. Võetakse pinnaseproovid, uuritakse mulla struktuuri, määratakse toitainete kogus. Vaid seejärel võib otsustada, kas põld omab kanepi kasvatamiseks vajaliku potentsiaali.

Põllu valimise järel on järgmine samm tehnoloogiate täpne järgimine. Väga tähtis on õigeaegne külvamine ja piisavalt niiske muld. Mõnikord on parem külviga veidi viivitada, kuid oodata ära vajalik niiskus. Külvates kanepi kuiva mulda võivad seemned idanemisega hilineda või lihtsalt ära kuivada. Mahepõllul hakkab sel juhul võtma võimust umbrohi ja heast saagist ei maksa enam unistada.

„Igal aastal organiseerime talunikele seminare ja selgitame põhjalikult agrotehnikat. Oma teadmistepagasit jagame iga talunikuga, kes kavatseb tegeleda kiukanepi kasvatamisega. Ettevõtte agronoomid jälgivad ja hindavad pidevalt külve ja märgates probleeme, pakuvad talunikele nende kõrvaldamise lahendusi. Muidugi on meie nõuanded soovituslikku laadi, me ei saa talunikku sundida toimima just sedaviisi, kuid tavaliselt mõistavad kõik, et eesmärk on ühine - hea saak ja kasumi saamine," selgitab Paliulis.

Võitlus umbrohuga, eriti orasheinaga on pikaajaline strateegia. Heale kanepisaagile pannakse alus maa korraliku harimisega juba sügisel. Jättes põllud talveks harimata, luuakse tingimused mitmeaastaste umbrohtude levimiseks, eriti juhul, kui sügis on pikk ja soe nagu oli eelmisel aastal. Samuti peab kasvatama vahekultuure, näiteks sinepit – see lämmatab umbrohtu ja lisaks rikastab roheväetisena mulda. Kevadel kultiveeritakse põlde enne kanepi külvamist veel kaks või kolm korda - kuna kanepiseemned külvatakse võrdlemisi hilja on selleks piisavalt aega.

Eelnevatel aastatel kanepit kasvatanud talunikud juba teavad, et see on tugeva, „iseloomuga“ taim. Kõige tähtsam on valida sobiv mullastik ja see õigesti ette valmistada. Hiljem, kui tingimused on kanepile soodsad, lämmatavad taimed enamuse umbrohtudest, nende seas mõningal määral ka kasteheina. Maaharijad näevad ka ise, et pärast kanepit on põllul silmnähtavalt vähem umbrohtu.

Kanepikoristus Leedus  Foto: Agropro

Mulda rikastatakse orgaanikaga

Mahetaludele on väga aktuaalne ka see, et põllult ei eemaldataks kogu taimemassi vaid suur osa jäetakse põllule ja viiakse mulda, millega rikastatakse mulla orgaanikat. Paljud talunikud kasvatavad kanepit väga hea viljavahelduskultuurina, kuna märkasid, et peale seda kasvavad taimed vajavad tunduvalt vähem maheväetist.

Saagi koristamisel lõigatakse ära vaid osa varrest, aga kogu ülejäänud taimemass jääb põllule. Põllule jäänud kõrretüükad ei põhjusta muret – talunikud on ise leiutanud väga palju viise nende koristamiseks. Üks variantidest – lasta põld sügisel üle ketaskoorijaga ja jätta taimejäänused kuni kevadeni mineraliseeruma. Teine viis – jätta kõrretüükad talveks põllule, aga kevadel sõita üle mingi agregaadiga, näiteks kaarutajaga ja varretüükad lihtsalt murda ja peenestada: peale talve on need palju hapramad kui sügisel. Või sõita kevadel üle ketasrandaaliga ja viia samaga taimejäänused mulda. Seda tehnoloogiat kasutades soovitatakse põldu pritsida taimejäänuste mineraliseerumist kiirendavate toodetega ja saada sel viisil veel suuremat kasu mulla kvaliteedile.

„Talunikel on omad tehnoloogiad. Meie käsutuses on ka see informatsioon ja jagame seda uute kasvatajatega. Põllule jäänud taimemassi käitlemine ei ole tõesti probleem, seda enam, et meie poolt väljavalitud kanepisortide kõrgus ei ületa 2-2,5 meetrit, see ei ole tõesti pikavarreline kiukanep," kinnitab Paliulis.

Heade tulemuste eest makstakse lisatasu

Baassaaki arvutatakse seemne (kanepiterad) alusel ja see on 500 kg/ha. Õige agrotehnika rakendamisel ei teki põllumeestel sellise saagi saamiseks suuri probleeme. Kui talunik suudab kasvatada suurema saagi kui lepingus sätestatud minimaalne saak, saab ta lisatasu – kohaldatakse premeerimissüsteemi.

Muidugi esineb selliseid olukordi nagu äärmuslikud loodustingimused, mille vastu põllumehed on jõuetud. Viimased kaks aastat olid tõesti tänamatud: 2017. aasta vihmane sügis takistas saagikoristust, aga 2018. aastal piinas põud taimi juba külvamise ajal ja ka hiljem andis niiskusepuudus ennast tunda pea kogu vegetatsiooniperioodi kestel. Õnneks sai kanep õitsemise ajal vihma, seetõttu õigel ajal külvatud põllud jõudsid idaneda ja saanud õitsemise ajal vihma, andsid üsna hea seemnesaagi. „Praegusel ajal peame kõnelusi ka külvide kindlustamise võimaluse üle. Suurimad riskid on rahe, kevadine põud ja sügisene vihm, mis takistab põllule sõitmist ja saagikoristust,“ ütles Paliulis.

Tehase tegevuse optimeerimise eesmärgil kavatseme koostada toorme tarnimise graafiku – sarnaselt töötavad suhkrupeedi ümbertöötlemise tehased. Erineval ajal saagiküpsuse saavutavad kanepisordid valitakse nii, et nende vegetatsiooniperiood kestaks 100-140 päeva, seetõttu võib luua saagikoristuse ja tehasesse vedamise konveieri. Kanepi koristamise võimalik aeg on alates 15 septembrist kuni 15 novembrini. Kanepiterade koristamise optimaalne aeg on siis, kui õisikus on 70-90 protsenti valminud teri.

„Kõikidel juhtudel peetakse iga talunikuga nõu ja kooskõlastatakse tingimused nii, et saagi liiga varane või hiline koristamine ei tekitaks kasvatajale kahjusid," kinnitavad Agropro juhid.

Talunikud võivad jälgida saagikoristusprotsessi, neile on lahti uksed ka tootmistsehhidesse – kasvatajad või nende esindajad võivad osaleda kuivatamise ja puhastamise protsessi ajal. Nii saagi koristamise kui puhastamise ja kuivatamise ajal võetakse proovid, näidised plombeeritakse ja säilitatakse kuni lõpliku arvlemiseni kasvatajatega, et mistahes vaidluste tekkimisel võiks tugineda faktidele.

„Kui taluniku kasvatatud tooret töödeldakse on tal mistahes ajal võimalus tulla tehasesse. Alati võime istuda ühise laua taha, rääkida ja diskuteerida. Garanteerime, et talunikud saavad parima hinna, mida selles äris saab pakkuda,“ väidab Agropro meeskond, kes on valmis ära kuulama iga praeguse ja tulevase kanepikasvataja ja vastama teda huvitavatele küsimustele.

Vajaduse korral võivad Agropro spetsialistid sõita tallu kohale ja anda põhjaliku teavet kanepi kasvatamise perspektiivide kohta.

Aurora Cannabis ostis 2018. aasta septembris kaks Leedus tegutsevat äriühingut: Agropro ja Borela. Agropro on suurim ökoloogilise kiukanepi ja selle toodete kasvataja, ümbertöötleja ja tarnija Euroopas, aga Borela on ökoloogilise kiukanepi seemnete, kanepivalgu, kanepijahu ja kanepiõli tootja.

Agropro kasvatab kiukanepit 1 600 hektaril, mis võib anda üle 1 000 000 kg ökoloogilist kanepiseemet. Agropro olemasolevad lepingu- ja tootmisvõimsused võimaldavad laiendada kasvupinda Leedus, Lätis, Eestis ja Poolas 3 000 hektarini.

Borela sai 2017. aastal BRC kvaliteedijuhtimise sertifikaadi, mis võimaldab äriühingul tarnida tooteid kaubanduskeskustele. Borela omab USDA Organic ja teisi sertifikaate, mis annavad võimaluse müüa kõrgeima kvaliteediga tooteid suurtel turgudel.

Mõlemat äriühingut juhib ka edaspidi sama kogenud meeskond, aga uued aktsionärid hindavad nende ettevõtete ostu kui tähtsat sammu, mis aitab tugevdada positsioone globaalsel turul.

Vaata lisaks: www.agropro.lt

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Enimloetud
Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee