Autor: Põllumajandus.ee • 16. aprill 2020

Milline kevadtehnoloogia on rapsile parim?

Euroopa rapsiseemneturg on praegu mitmel põhjusel pingeline: põud, vähenev saak, poliitilised erimeelsused, näiteks insektitsiidide kasutamise keelu suhtes seemnete töötlemisel ja madalad kokkuostuhinnad. Põllumehed on tuleviku suhtes skeptilised.
Milline kevadtehnoloogia on rapsile parim?
Foto: Pixabay

Kuidas leida õige tasakaal tehnoloogia valimisel? Kas teate põllumajanduskultuure, mille seemnetest saadav saak ületab 1000 korda seemnete koguse?

Igal aastal on see nii uute rapsihübriidide kasvatamisel: külvatud 3–4 kg/ha rapsiseemnetest saab 3000–4000 kg/ha saaki. Lisaks kinnitavad turu-uuringud, et raps on endiselt üks kõige kasumlikumaid ja populaarsemaid põllukultuure Euroopas, andes 400–600 €/ha kasumipotentsiaali.

Need taimed on põldude jõujaamad. Sobiva intensiivsusega tehnoloogia valimine põllumajandusettevõttes võimaldab saada suurt saaki, pealegi parandab raps mulla struktuuri. Tänu sellele kasvavad hiljem samal põllul paremini ka teised põllukultuurid, eredad rapsiõied aga kaunistavad maastikku ja rõõmustavad silma.

Sellel sügisel olid talirapsi kasvuks ühest küljest soodsad tingimused, kuid Kirde-Euroopas kasvas taliraps üle ja kannatab booripuuduse all. Samas on ka väga ilusaid, talvitumiseks hästi ette valmistatud põldusid. Milliseid rapsi kasvutingimusi võime loota 2020. aasta talvel ja millised on need varakevadel?

Kevadtööde ajal keerlevad põllumeeste mõtted väetamise, kevadkülvi, taimehooldusvahendite koguste, nende õige kasutamisaja ning selle ümber, kui palju rapsipõllule investeerida, et saada võimalikult suur saak ja maksimaalne majanduslik kasu.

Lämmastikuga väetamine soodustab biomassi, kaunviljade ja seemnete kasvu. Tavaliselt soovitame kasutada 150–200 kg N/ha. Teadusuuringud ja meie tähelepanekud kinnitavad, et kui rapsiseemned arenevad sügisel kehvasti, tuleb esimesel väetamisel kasutada rohkem lämmastikku. Kui raps on sügisel hästi või väga hästi kasvanud, tuleb lämmastikku teisel väetamiskorral rohkem kasutada, et talve möödudes vältida liigset lehtede biomassi kasvu, eriti siis, kui põuda ennustatakse hiliskevadel või suve alguses.

Alljärgneval joonisel (joonis 1) ja tabelis on kujutatud Müncheni Tehnikaülikooli katsetuste tulemusi, mis aitavad pärast talve välja valida lämmastiku kasutamise sobiva strateegia.

Talvejärgne lämmastiku kasutamise strateegia.
Foto: Rapool
Allikas: Rapeseed magazine 1/2014, A.Spicker and Dr. F.X.Maidl, TU Munich

Alljärgnevas tabelis on esitatud lämmastikuga väetamise üldsoovitused ning esimese ja teise väetamise vahekord, võttes arvesse vegetatsiooni algust ja taimede arengut.

Allikas: Rapool International

Lämmastikuga väetamisel tekib sageli küsimus, milline lämmastiku vorm on pärast raskeid talvejärgseid ilmastikuolusid sobivaim. Taimede vegetatsiooni alguseks loetakse tavaliselt perioodi märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani sõltuvalt sellest, kui kiiresti tõuseb piirkonnas temperatuur. Sellel vegetatsiooniperioodil, kui meil on veel ka öökülmasid, on keeruline leida ideaalset lahendust esimeseks väetamiseks, mis soodustaks taastumist ja varajast kasvu.

Järgneval joonisel (joonis 2) on esitatud edaspidised soovitused. Üldiselt võib öelda, et kui vegetatsioon on varajane, tuleb väetamisel kasutada rohkem ammoniaagiga lämmastikväetist (külmakahjustuste vältimiseks, mis on tingitud liigsest ja taimedele kahjulikust nitraatide omastamisest). Kui taimed on pärast talve või hilise vegetatsiooni tõttu nõrgad, on taimede kiirema arengu soodustamiseks tõhusam kasutada väetist, mis sisaldab mõlemat lämmastikuvormi (näiteks kaltsiumammooniumnitraati).

Sobivaim lämmastikuvorm pärast talve.
Foto: Rapool

Tuleb otsustada, milline väetisevorm valida: graanulid või vedelväetis. Paljud uuringud näitavad selgelt, et näiteks kaltsiumammooniumnitraadi ja KAS-lahuste vahel pole kuigivõrd erinevusi. Graafik (joonis 3) esitab põhjalikumat teavet lämmastikväetiste mõjust saagikusele. Uuring viidi läbi Saksamaal ja väetamisajad võivad näida väga varajased, kuid selle kogemuse ülevõtmisel meie piirkonda võib väita, et kõige paremini taastumist soodustav peategur on soojus.

Lämmastikväetiste mõju saagikusele.
Foto: Rapool

Rääkides lämmastiku tõhususest võib kinnitada, et mõnikord on ilmastikuolude tõttu parem kasutada vedelväetist. Millised on eelised? Lehed ja juured omastavad vedelväetist, see sobib kevadise põua ajal, lisaks võivad põllumehed seda kombineerida erinevate taimehooldustoodete, vedelate mikroelementidega, biostimuleerivate ainetega, tõhustades töid kõige intensiivsemal perioodil, eriti siis, kui algab intensiivne vegetatsiooniperiood. Kokkuvõttes võib öelda, et lämmastikväetiste vahel ei ole suurt erinevust, kuid põllumehed peavad võtma arvesse oma põllu asukohta, väetamisplaani, olemasolevat tehnikat ja konkreetseid vajadusi ning valima selle järgi parima väetamistehnoloogia.

Taimede kasvuks ja arenguks on samuti tähtis kaalium: kaitseb külma eest, aitab moodustada õisi ja kaunu, tasakaalustab veerežiimi. Hea talirapsisaagi kasvatamiseks on vaja 180–270 kg K O/ha. Fosfor soodustab seemikute ja juurte arengut, aga ka külmakindlust, kaitseb lamandumise eest ning stimuleerib küpsemist, fosfori vajadus on 80–120 kg P O/ha.

Väävli kasu alahinnatakse sageli, kuid see soodustab lämmastiku tõhusust ja on asendamatu valkude sünteesis. Kõige parem on väetada väävliga 30–50 kg/ha. Soovitame kasutada seda esimese kevadise lämmastikuga väetamiskorra ajal. Sobiv väävli ja lämmastiku tasakaal võimaldab saada suuremat saaki, kasutades samas vähem lämmastikku. Graafikul on selgelt kujutatud väävli kasutamise mõju rapsi saagikusele.

Väävli mõju rapsile.
Foto: Rapool

Lisaväetamisest rääkides on oluline mainida boori tähtsust. Boor soodustab juurte arenemist, taimede õitsemist, tolmeldamist ja kaudselt ka saagikust. Tagab kaaliumi ja kaltsiumi tasakaalu taimes, taimed muutuvad vastupidavamaks haigustele, kahjurite ning põua tekitatud kahjustustele. Taimed vajavad 0,3–0,5 kg/ha boori kogu vegetatsiooniperioodi jooksul. Kuna boor ei liigu taimes, siis ei tasu sellega korraga väetada enam kui 0,15 kg/ha.

Meie soovitus sügiseks: insektitsiid + 0,15 kg/ha boori; kevadeks (vegetatsiooniperioodi algus): insektitsiid + 0,15 kg/ha boori; õitsemise alguseks: fungitsiid/insektitsiid + 0,15 kg/ha boori. Minimaalne veekogus peaks olema 200 l/ha. Võtke arvesse, et boor suurendab pihustatava vee pH väärtust; selle probleemi saab lahendada, kasutades pH väärtuse stabilisaatorit.

Talirapsi põllud näevad pärast talve välja eriilmelised, sest tööde tegemise aeg, põud ja areng sügisperioodil on erinevad, samuti mõjutab talv taimede arengut erinevates piirkondades teistmoodi. Põldudel on näha kolme tüüpi rapsi:

•ülekasvanud (keskmiste ja suurte talvejärgsete kahjustustega, lisaks öökülmade põhjustatud praod);

•hea (külma eest kaitses lumekate);

•nõrk (enne talve oli areng kehv (põud enne ja pärast külvi) ja lisaks nõrgenesid taimed talve jooksul).

Võttes arvesse erinevaid väliseid tegureid, peavad põllumajandustootjad nüüd valima talirapsi jaoks sobivad fungitsiidid ja kasuliku kombinatsiooni. Tuleb arvestada põhiasju, mida käsitleme üksikasjalikumalt allpool.

Üks tähtsamaid igal aastal esilekerkivaid küsimusi on, millal on kevadel kõige sobivam aeg kasutada fungitsiide? Sellele on keeruline lihtsalt vastata, sest arvestada tuleb kahe teguriga: konkreetse sordi vastupidavusega lamandumisele ja konkreetse põllu arenemisega pärast talve.

Pärast paljusid katsetusi osutus kõige tõhusamaks BBCH 51 kasvufaas (õisik või õiepung on nähtaval, taimed on 20–40 cm kõrgused), mille ajal oli pritsimise mõju taimedele kõige positiivsem (joonis 5).

Fungitsiidide kasutamisel on mitu eesmärki:

•lühendada ja tugevdada põhivart, et taimed ei lamanduks;

•soodustada külgmiste kasvude kujunemist, et moodustunud kaunade kogus suureneks;

•ühtlustada õitsemise aega ning vähendada konkurentsi valguse suhtes põhivarre ja küljevõrsete vahel.

Fungitsiidide kasutamine ja taime kõrgus kevadel.
Foto: Rapool

Uue põlvkonna hübriid 'RAPOOL', mille alla kuuluvad ka 'DOMINATOR', 'ATORA' või 'KUGA', paistavad silma kiire arengu poolest kasvuperioodil pärast talve, mida me kirjeldame kui uuenemist. Ühes meie katses, mis tehti katsejaamas, selgusid huvitavad tulemused. Võrreldi kolme sordi uuenemist aeglasemalt areneva sordiga 'RAGNAR' (joonis 6).

Sordivõrdlus.
Foto: Rapool

Fungitsiidide kasutamisstrateegia valimisel on eriti tähtis tegur sordi erinev kasv. Teistsugune vajadus ilmneb, kui võrrelda turul oleva talirapsi sortide talvejärgse uuendamise iseärasusi. 'DOMINATOR' ja 'ATORA' taastuvad varem ning liiguvad varajases kasvufaasis kiiresti edasi. 'KUGA' varajane taastumisprotsess on palju aeglasem, see sort kasvab väga kiiresti õitsemisperioodil. Sort 'DOMINATOR' on geneetiliselt programmeeritud arenema pärast talve ühtlasemalt ja kuigi taastumine on kiire, ei täheldata suuremaid kasvuhüppeid. 'RAGNAR' on ühtlase arenguga sort, mis kasvab varajases vegetatsioonietapis aeglasemalt, selle sordi arengukõver tõuseb pikkamööda. Seega tuleb arvesse võtta erinevat talvejärgset taastumist, kavandades kevadel esimest töötlemist fungitsiididega.

Võib juhtuda, et kevadel tuleb fungitsiide kasutada kaks korda. See on tähtis, eriti eriolukorras (näiteks talvel tekkinud tugev külmakahjustus, leviv hahkhallitus (Botrytis cinerea). Sel juhul tuleb fungitsiide esimest korda kasutada üsna vara, BBCH 30 kasvufaasis, st varsumise alguses, et vältida edaspidiseid öökülmade kahjustusi. Metkonasooli või tebukonasooli sisaldavad tooted parandavad taimede elujõulisust, aitavad kaitsta esimeste nakkuste eest ja vähem kahjustatud taimi hahkhallituse leviku eest.

Tavaliselt kasutatakse fungitsiide kevadel, lipulehe keelekese ilmumisel – BBCH 51. Fungitsiidide pritsimisel kasutatavad toimeained ja nende kogused hektari kohta valitakse mitme määrava teguri arvestamisel:

•sordi vastupidavus lamandumisele;

•rapsipõllu seisund;

•haiguste ja infektsioonide levik: fomoos (Leptosphaeria maculans), jahukaste (Erysiphe cruciferarum) jne.

Graafikul (joonis 7) on kujutatud Saksamaa ametlikud soovitused talirapsi kevadiseks fungitsiidide tehnoloogiaks, mida kasutatakse kõige enam kohalikes põllumajandusettevõtetes.

Saksamaa ametlikud soovitused talirapsi kevadiseks fungitsiidide tehnoloogiaks.
Foto: Rapool

Sordi omaduste võimalikult täpseks kirjeldamiseks tuleb läbi viia palju eksperimente, et põllumehed saaksid põhjalikku teavet valitud hübriidide kohta. Sel eesmärgil viiakse Euroopa eri paigus läbi fungitsiidsete toimeainetega pritsimine ja erinevate väetamistehnoloogiate katsetamine uusimate hübriididega. Joonisel 8 on näidatud, et hübriid 'PHANTOM' reageerib suuremale kevadväetamise intensiivsusele. Rapooli tootmistehnoloogia katsetuste ajal Saksamaal uuriti, kuidas selle hübriidi saak reageerib kasutatava tehnoloogia intensiivsusele ja kasvamise ajal erinevatele looduslikele tingimustele. Katsetuste tulemused kinnitavad 'PHANTOMI' suuremat saagikuse potentsiaali sordi kasvatamisel intensiivse kasvutehnoloogia abil. 2017. aasta kevadel mõjutas põud talirapsi kasvamist Ungaris Püski asulas. Kasutatud kasvamist reguleerivad tooted (mepikvaatkloriid + metkonasool) vähendasid 'PHANTOMI' saagikust märkimisväärselt.

Selle katse andmete põhjal soovitame mitte kasutada agressiivseid kasvuregulaatoreid piirkondades, kus on põuastressi tekkimise oht. Sellistes või sarnastes ebasoodsates loodustingimustes (põud, kuumus, muutuvad ilmastikutingimused) soovitame kasutada lihtsaid, ainult fungitsiidse toimega preparaate, et mitte põhjustada taimedele kasvamist aeglustavat stressi.

Erineva intensiivsusega tehnoloogia mõju.
Foto: Rapool

2018. a tehtud saagi analüüs (kasutades erinevaid fungitsiidide kombinatsioone) näitab, et vähem kui 50% Saksamaal kasutatud fungitsiididest andsid täiendavat majanduslikku tulu. Peame siiski hindama kevadiste põldude üldpilti ja võtma arvesse kohalikke tingimusi. Lisaks kasvu reguleerimisele ja fungitsiidsele toimele pikendavad fungitsiidid elujõulisust soodustava kompleksi toimeaega ning stabiliseerivad sel moel saaki. Seega võib neid meetmeid nimetada ka ennetavateks (kindlust tagavateks).

Valgemädanik – pidev oht õitsemise ajal

Täisõitsemise ajal – kasvufaasis BBCH 65 – kasvatab raps kuni 7 t/ha biomassi ja ühest taimest areneb muljetavaldav saagipotentsiaal kuni 280 kaunaga. Hiline pritsimine rapsi õitsemise ajal on viimane võimalus kaitsta talirapsi seenhaiguste ja teist tüüpi patogeenide eest. Igal aastal kerkib küsimus, millal on kõige õigem aeg pritsida. Veel on põllupidajaid, kes kahtlevad hilise pritsimise kasuteguris, sest rapsi biomass ja vastavalt taime pikkus suurenevad stabiilselt. Siiski, kui taimed kasvavad, suureneb ka kahjustusvõimalus (nt murdunud külgmised oksad), eriti ridade vahel. Viimaste aastate kogemus näitab, et kui jätta hiline pihustus vahele, on märkimisväärne saagikadu üsna sage. Sellest tasub rääkida ka laiemalt.

Esitame mõne edukaks osutunud hilise pritsimisega seotud soovituse:

•Ei tasu märkimisväärselt toimeainete kogust vähendada: nende vähendamisega lühendame pikaajalist kaitset.

•Parim on pritsida täieliku õitsemise ajal ehk kasvufaasis BBCH 65 (kui põhivarrel õitseb 50% õitest, langevad vanemad kroonlehed).

•Soovitatav veekogus on 300 l/ha: see kogus on vajalik kõigi põllukultuuride korralikuks niisutamiseks ja tagab ühtlase katvuse.

•Maksimaalne sõidukiirus 6 km/h. Intensiivsem lahuse läbitungivus – piisavalt kaitstud põllu sügavuses olevad külgmised oksad.

•Vajalik kontrollida pritsitava vee pH väärtust. Stabiliseeritud happesusega töölahus tagab pritsimise tõhususe.

•Samuti väärib tähelepanu ka lämmastikväetis (maksimaalselt 10–15 kg N/ha), kuid keskpäevase päikese ja kuivade olude korral tuleb olla ettevaatlik (et mitte kahjustada taimede lehestikku).

Kevadise strateegia kokkuvõttena soovitame pöörata tähelepanu oma põllukultuuride seisundile, taimedele, eriti nendele, mis on saanud enim külmakahjustusi, mida põhjustavad ka temperatuurikõikumised või juhuslikud varakevadised öökülmad. Nõrku rapsipõldusid saab aktiveerida, väetades neid suurema koguse lämmastikväetistega, parema kasvuga rapsipõldudel saab kasvu reguleerida väiksemate väetisekogustega. Parematel põldudel on tähtsam teine väetamine, et moodustuks maksimaalne võimalik kaunade kogus ja saak.

Nõuanne kasutada fungitsiide kaks korda võib olla väärtuslik, kuid ettevaatlik tuleb olla kuiva (kuuma) ilmaga, sest kasvu reguleerivad fungitsiidid võivad mõjutada taimede metabolismi. BBCH 51 kasvufaasis on kõige parem pritsida kohe enne taimede õitsemist, et hübriidid saavutaksid oma maksimaalse saagipotentsiaali. Pritsimine õitsemise ajal on viimane talirapsi väetamise etapp. Kahju vältimiseks tuleb sellele pöörata erilist tähelepanu. Kõige tõhusam on pritsida siis, kui põhivarrel on lahti 50 protsenti õitest ja äraõitsenud kroonlehed hakkavad langema (BBCH kasvufaas 65). Seda kinnitab enamik uuringuid. Kõige suurema saagi saamiseks tuleb mõnikord olla ka väga kannatlik – sageli ei anna saagi varajane koristamine parimat saaki.

Rene Brand, Rapooli rahvusvahelise arengu eest vastutav tootejuht

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960