Autor: Mikk Tagel, Scandagra Eesti • 19. august 2020

Kui vaadata tänast taliteraviljade valikut, siis võib öelda, et see on suurim kui kunagi varem - talinisu, talioder, talirukis, talitritikale. Ka erinevad mullaharimisviisid (näiteks: künd) aitavad siinkohal teatud määral „silma kinni pigistada“ kultuuride valikul ja nende järjestamisel külvikorda. Kuidas ja milliste kriteeriumite baasil külvikord üles ehitada – see sõltub paljuski kogu külvipinnast. Oluline on riskide hajutamine nii talvitumise, põuakindluse kui koristuskonveieri osas.

Talirukis

Kõige talvekindlam talikultuur on kahtlemata talirukis, mis on võimeline üle elama lühisajaliselt ka ekstreemsemaid külmakraade. Lisaks on rukis väga hea põuataluvusega, kuna tema võimas juurestik suudab vett omastada ka sügavamatest mullakihtidest. Seetõttu sobib kultuur väga hästi kergetele muldadele. Rukis on ka nn. mullasanitar, olles väga tugev konkurent umbrohtudele ning surudes neid jõuliselt alarindesse (eriti oluline maheteravilja kasvatamisel). Tänasel päeval on enamasti kasutuses hübriidsordid (valdavalt aretatud Saksamaal), kus on kombineeritud väga hea talvekindlus ja väga kõrge saagipotentsiaal (vähemalt 30-40% kõrgem võrreldes tavasortidega).

Kusjuures selle kõrge saagikuse juures säilivad ka head kvaliteedinäitajad ja toidurukki omadused. Hübriidsordid on võrreldes tavasortidega madalama kasvukõrgusega, tugevama kõrrega ning väga head lämmastikväetise kasutajad – ühe tonni saagi moodustamiseks kasutavad taimed vähem lämmastikku võrreldes tavasortidega. See annab võimaluse kokkuhoiule või suuremale väetise kasutusefektiivsusele ja tootmise surve ning süsiniku jalajälg keskkonnale jääb väiksem.

Omalt poolt oleme välja valinud talirukki tippsordid Eesti tingimustesse, millel on mõningad väikesed omavahelised erisused:

• KWS TAYO – kõige tugevama kõrrega, väga hea lämmastikväetise kasutaja

• KWS SERAFINO – väga hea võrsumisvõimega, sobilik ka hilisteks külvideks. Sobilik mahetootmisse!

• KWS LIVADO – tugeva kõrrega, väga hea haiguskindlus. Sobilik mahetootmisse!

• SU ARVID – väga hea võrsumisvõime, hea haiguskindlus, sobilik ka hilisteks külvideks

Talioder

Kultuur, mis tagab kindla peale varajase koristuskonveieri – koristuse algus olenevalt aastast 15-20. juuli paiku. See teeb taliodrast ideaalse eelvilja talirapsile, sest peale koristust on võimalik veel esimene rinne teraviljavarisest kasvama stimuleerida, mis vähendab hiljem omakorda konkurentsi külvatud rapsitaimede vahel.

Talvekindluse poolest on talioder teraviljadest kõige kapriissem, kuid tänapäeva sordid on läinud selles osas tunduvalt paremaks ning õige kasvatustehnoloogia on samuti paika saadud. See suurendab oluliselt taliodra talvitumise võimalusi ning vähendab riske mittetalvitumise osas. Nii tali- kui suvioder on põua osas tundlikud, eriti kui see saabub saagi mõttes kriitilistes kasvufaasides. Üldiselt on taliteraviljad siiski põua suhtes vastupidavamad, kuna varakevadel ikka niiskust jagub. Kui juba kasvuhoog on sees, vähendab see edasist põuakahjustuse riski.

KWS TENOR on üks esimesi uue ajastu sorte Eesti turul, olles siiani üks kõige külmakindlamaid materjale sordiaretaja (KWS) portfellis. Taliodra puhul külma- ja talvekindlus on kõige olulisem aspekt, sest kui on vähegi raskem talv, siis hävinud taimiku puhul oodatud tulu ei tule. Väga hästi näitas sordi külmataluvust 2016 aasta talv ja kevad, mil paljud talinisu sordid lühiajalise külma tõttu jaanuaris, kevadeks välja läksid. KWS TENOR samal aastal oli aga kõigil põldudel hästi säilinud ning andis sügisel hea saagi. Kindlustamaks varajane koristus ja hea odrasaak, vali külvikorda talioder „KWS TENOR“.

Miks kuuerealine talioder, on ju saagikad suviodrad siiski hilised kaherealised sordid? – Tänaseni on sordiaretajad öelnud, et taliodra puhul on kuuerealised sordid talvekindlamad ja saagikamad kui kaherealised taliodrad. Seega lihtne valik!

Talitritikale

Tegemist nisu ja rukki vahepealse aretisega, kus on kombineeritud mõlema kultuuri tugevamad küljed. Rukkilt on päritud hea põuataluvus ning sobivus kasvatada kergematel muldadel, kus nisu kasvatamine alati ei anna kõige paremat tulemust. TEMUCO on sordina mantlipärija pikaaegsele standardile „SW Talentro“, olles talvekindluselt tippklassis ja kõrgeima potentsiaalse saagikusega sort turul. Sorti iseloomustavad veel hea seisukindlus ja võrsumisvõime. Kasvuajalt klassifitseeriksin TEMUCO keskvalmivaks, võttes aluseks ka talinisude kasvuaegasid. Koristuskonveieris jookseb koristusaeg kokku keskvalmivate nisusortidega (sõltuvalt ka külviajast, väetusfoonist, fungitsiidide kasutamisest). Põllumuldadel, kus nisu hästi ei kasva ning rukis külvikorras ei ole sobiv, siis heaks alternatiiviks on talitritikale ja sort TEMUCO.

Talinisu

Taliteraviljadest olulisim ja suurimal pinnal viljeletav kultuur. Nii nagu kõikide taliviljade puhul, siis ka talinisude sordivalikul on esimeseks ja kõige olulisemaks kriteeriumiks talvekindlus, sest ilma selleta ei ole suurel saagipotentsiaalil tähtsust. Kuna talinisu kasvupind tootmisüksuste lõikes on pigem suur, siis riskide hajutamiseks ja koristuskonveieri sättimiseks, oleks mõistlik võtta külvikorda vähemalt 2-3 erinevat sorti. Kunagi ei tea, millisele sordile konkreetse kasvuaasta klimaatilised tingimused on kõige sobivamad. Kui valida konveierisse erineva kasvuajaga sordid, siis aitab see paremini koristustöid planeerida, sest kõik sordid ei saa samaaegselt valmis. Rääkides kvaliteedist, siis näiteks langemisarv on see näitaja, mis läheb paigast, kui vili on koristusküps, kuid vihmade tõttu seda koristada ei saa. Samas sordid, mis ei ole sel hetkel veel täielikult koristusküpsed, nende puhul langemisarv üldjuhul säilib.

Pikkade aastate vältel oleme katsetanud katsekeskustes ja tootmispõldudel sorte, et leida parimad võimalikud variandid meie klimaatilistesse tingimustesse. Tänaseks võib öelda, et talinisude tooteportfell on täielik ja täiuslik, hõlmates sealhulgas ka erinevaid kasvuaegasid. Hea talvekindlus, kui olulisim kriteerium, on täidetud kõikide sortide puhul.

Kui nüüd kasvuaegade osas sordid ritta panna, siis järjekord koos peamiste omadustega on järgnev:

• RAMIRO – kõige varasem sort turul, võimaldades koristust tavapärastel aastatel juba juuli lõpus. Varajase sordi kohta annab väga head saaki (sel, 2020 aastal paljudel põldudel keskmiselt 7-8 t/ha), lisaks heade toiduvilja näitajatega. Ramiro järel jõuab kindlasti külvata talirapsi õigeaegselt.

• KWS EMIL – keskvarane, sõltuvalt aastast mõned päevad peale sortide „Edvins“ ja „Ada“ koristust, varajase külvi puhul isegi samaaegselt. Sorti iseloomustab väga suur saagipotentsiaal, tugev kõrs (seisukindel), samas toodab vähe põhku ning on väga kerge koristada. Tugev talvituja, heade toiduvilja näitajatega. Viljelusvõistlus 2019 võitja, saagikusega 11,9 t/ha, mis on ka ametlikult uus Eesti talinisude rekordsaak.

• KWS SPENCER – Uus ja väga saagikas, keskvalmiv sort. Eelmisel, 2019 aastal, oli „KWS Spencer“ sordivõrdluskatsetes keskvalmivate sortide seas kõige saagikam (10 t/ha), jäädes alla vaid hilisele sordile „Creator“. Aretatud toidunisuks, hea võrsumisvõimega, mis tagab sobivuse ka hilisemateks külvideks. Selleaastased seemnepõldude saagid olid suurusjärk 10 t/ha.

• RGT REFORM – Väga talvekindel toidunisu. Valmimisajalt keskvalmiv kuni hiline, hea võrsuja. Keskmine kasvukõrgus ja tugev kõrs tagab hea seisukindluse. Lisaks on sordil tugev haiguskindluse pakett, omades tugevat vastupanuvõimet fusarioosile.

• EFFEKT – üks talvekindlamaid sorte portfellis. Sordivõrdluskatsetes 2016 aastal oli „Effekt“ kõige külmakindlam sort – kes mäletavad, siis toonane talv ei olnud taliviljadele just kõige soodsam (jaanuarikuu krõbedad miinuskraadid lumeta põldudel). Kasvuajalt hilisepoolne, väga hea võrsuja (võimaldab kasutada madalamat külvinormi) ja lühikese kõrrega (tagab väga hea seisukindluse). Sort on näidanud head vastupidavust põuatingimustes.

• CREATOR – Hiliseim sort portfellis, mis tingib ka kõrgeima potentsiaalse saagikuse. Väga hea võrsuja (võimaldab kasutada väiksemat külvinormi) juba sügisel ja ka kevadel. Hea lämmastikväetise kasutaja, produtseerimaks suurt saaki. Kui tingimused võrsumiseks on soodsad ning on näha, et tuleb ka suur saak, siis kindlasti peaks kasutama hilisemat nn. kvaliteediväetamist, et saada toiduvilja kvaliteeti. Väga tugev vastupanuvõime helelaiksusele (üks peamisi nisuhaigusi, mis võib vähendada saagikust olulisel määral).

Nagu näete, siis sordivalik võtab korraks silmade eest kirjuks, kuid tegelikkuses midagi keerulist ei ole. Hinnake oma külvipindasid ja planeeritavat koristuskonveierit ning otsustage selle järgi. Valige sertifitseeritud ja värske seeme, kuna seal on sordiomadused säilinud ning potentsiaalne saagikus ja kvaliteet paigas, mis sordiomaduste vananedes (tarbeseeme) kaovad. Sertifitseeritud seeme tuleb keskmiselt 25-30 eur/ha kallim võrreldes tarbeseemnega (sorteeritud, puhitud, pakendatud). Selle vahe tagasitegemiseks peaks värske ja sertifitseeritud seemne puhul saama 150-200 kg/ha enamsaaki, et saada kulutused nulli. Värske paljunduse puhul tuleb see vahe (enamsaak) isegi suurem. Selliseid katseid koos majandusliku analüüsiga hakkame tuleval aastal tegema järjest rohkem ning kindlasti jagame seda infot ka teiega.

Seniks aga soovin head ilma nii koristus- kui külvitöödeks. Ja valige ikka õige sort ja seeme!

Sortide kohta lisainfo saamiseks külastage: www.scandagra.ee või vaadake lühivideot talinisu sortide osas SIIT.

Mikk Tagel, Scandagra Eesti AS, tootejuht (seemned)