Autor: DeLaval • 11. veebruar 2022

Jahutamise mõjust järgmistele lehmade põlvkondadele

Lehma organism toodab koos piimaga soojusenergiat, mida kasutatakse külmal ajal kehatemperatuuri hoidmiseks, aga millest soojemal ajal on tarvis vabaneda. Palavaga muutub üleliigse soojuse eraldamine keeruliseks ja veisel hakkab tekkima kuumastress – tema kehatemperatuur tõuseb, hingamine kiireneb ning isu väheneb. Meie kliimas jääb lüpsilehma heaolu ülemine piir +22 °C juurde, suure toodanguga loomadel isegi mõni pügal madalamale.

Õhutemperatuuri tõustes stress süveneb, põhjustades esialgu piimatoodangu languse ja võib edaspidi tekitada tõsiseid sigivusprobleeme. Tundlikumad on lõpptiined mullikad ja lehmad, poeginud ja ravialused, samuti kõrgetoodangulised lehmad.

DeLavali ventilaatorid (galerii)

Möödunud, 2021. aasta kaks kuumalainet (mõõdetud õhutemperatuur +27 ⁰C vähemalt kolmel järjestikusel päeval) põhjustasid pahandust paljudes meie farmides. Lautades, kus lehmi jahutati, püsis piimatoodang ühtlane, kuid teistes farmides toodang reeglina langes, kus vähem, kus rohkem. Kuumus mõjus ka sigivusele, sest toodangulanguse kõrval lakkasid loomad kuumastressi tõttu indlemast ja jäid tiinestamata. Mitme farmi seemendaja sõnul jäi kuumalaine ajal tehtud töö täiesti tulemuseta.

Kuumastressi mõju veistele on aegade jooksul palju uuritud. USA teadlase Jack Britti eelmise aasta uurimuse põhjal ulatub tiinetel lehmadel kuumastressi mõju kolmanda põlvkonnani, põhjustades järeltulijatel piimatoodangu langust vähemalt 2 liitrit päevas. (Lisainfo: www.linkinghub.elsevier.com)

Lisaks piisava joogivee tagamisele ja söödaratsiooni muutmisele saab kuumastressi leevendada ja vältida mitmel viisil:

- Loomi tuleb kaitsta otsese päikesekiirguse eest. Soojustatud või heleda, päikest peegeldava katusega laudas ei soojene õhk nii kiiresti. Karjamaal võiks loomadel olla võimalus otsida varju puude all või siis hoida neid päeva kõige kuumemal ajal hoopis laudas.

- Kõrgema temperatuuri ja tuulevaikse ilmaga vajavad loomad igal juhul lisajahutust. Enamasti piisab, kui loomade ümber on õhu liikumiskiirus vähemalt 2 m/s. Selleks kasutatakse spetsiaalseid jahutusventilaatoreid, mis paigaldatakse ohutule kõrgusele asemete kohale ja piki söömiskäiku. Oluline on jahutada loomi nii söömis- kui ka puhkealal, et tagada loomade liikumine. Näiteks, kui jahutame lehmi vaid söömiskäigus, ei pruugi stressis loomad sealt lahkuda ja nad kas seisavad või lausa lamavad sõnnikurennis.

Loomade jahutussüsteemis on ülioluline osa juhtimisel. Õhutemperatuurist või temperatuuri-niiskuse indeksist sõltuvalt tagab juhtpult süsteemi õigeaegse käivitumise ja seiskumise. Sagedusmuunduriga saab hoida ventilaatoreid töös sobiva jõudlusega ja saavutada märkimisväärne elektrienergia kokkuhoid. Näiteks ventilaatori pöörlemissageduse vähendamisel 10% väheneb energiatarve 30% ja 20%-lisel pöörlemissageduse vähendamisel lausa 50%, samas kui jõudluse suhe pöörlemissagedusse on võrdeline. Tasub ka märkida, et pöörlemissageduse vähenemisel väheneb oluliselt ka ventilaatori tekitatud müra.

Jahedamal aastaajal on mõistlik hoida mõnda ventilaatorit pöörlemas aeglasemalt ja suunaga ülespoole, et vältida õhu kihistumist, toetada üldist ventilatsiooni laudas ja vähendada niiskuse kondenseerumist konstruktsioonidele.

www.delaval.com

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Bruno Aleksander DominguesReklaamimüügi projektijuhtTel: 566 64 616