Kuigi põllud ja nende ajalugu on erinevad, saab välja tuua kindlaid umbrohuliike, mis just sügisese umbrohutõrje puudumisel endast suuremat probleemi hakkavad kujutama. Nii näiteks idanevad ja saavad kasvuhoo sügisel sisse kindlad kõrreliste liigid, mida hiljem on raske, kui mitte võimatu, talikultuurist välja tõrjuda. Sellised liigid on näiteks murunurmikas, rukki-kastehein, põld-rebasesaba. Praktikas kiputakse just murunurmika tõrjevajadust alahindama. Sellest konkreetsest liigist saab aga tõrje puudumisel põllul tõsine probleem keskmiselt kolme aastaga ja kahjuks on ette tulnud sedagi, et kevadel tuleb kogu talviljapõld üles künda, sest murunurmikas on kevadeks põllul tihedad mättad moodustanud. Tõrjuda on vaja ka umbrohtusid, milel on suur populatsioon või mis kasvatavad kiiresti suure taimemassi, sest see võib oluliselt suurendada talvitumishaigustesse nakatumist (nt lumiseende). Sellised umbrohud on näiteks virn, vesihein.
Umbrohtude kontrolli all hoidmisel on esmatähtis viljavaheldus ja suvikultuuride kasvatamine – viimast tehakse Eestis kahjuks üha vähem. Suur osa umbrohutaimedest tärkab vähem kui 3-5 cm sügavuselt, mistõttu on sügavam mullaharimine, eriti aga künd, üks mehaanilisi tõrjevõtteid. Näiteks põld-rebasesaba, mille seemnetest 80-90% hävib sobivate idanemistingimuste puudumisel juba esimese aasta jooksul, võib selline lähenemisviis olla päris tõhus. Üldiselt aga võib kündi pidada pigem ajutiseks lahenduseks, sest paljude liikide seemned säilitavad oma idanemisvõime pika aja jooksul ja kui need hilisema mullaharimise käigus maapinna ülemisse kihti tõmmatakse, idanevad need siiski. Seetõttu on parim mehaaniline tõrjeviis väga pinnalähedane (ca 2-4 cm) harimine umbrohuseemnete ja varise kiire tärkamise kindlustamiseks võimalikult suures ulatuses, peale mida töödeldakse põld veel teist korda üle, et idanenud umbrohud hävitada. See võib olla mehaaniline tõrje või siis juba keemiline tõrje.
Taimekaitselahendusi sügiseseks umbrohutõrjeks:
Kõrreliste tõrjeks rapsis on üheks võimaluseks Zetrola– see preparaat sobib kasutamiseks kogu kultuuri kasvuperioodi vältel, sõltumata selle kasvufaasist. Kõrrelised umbrohud peaksid olema 2-4 lehe faasis ja aktiivselt kasvama. Mitmeaastased üheidulehelised umbrohud (orashein) hävivad paremini 4-6 pärislehe staadiumis, soovitatav kulunorm on 1,0-1,5 l/ha. Tõrje on efektiivne nii teravilja varise kui ka sügisel tärkavate probleemsete kõrreliste umbrohtude vastu. Põhjalikumat ülevaadet Zetrola kasutamisest ja eelistest saate lugeda siit: www.syngenta.ee/zetrola-kindel-moju-korrelistele-kindel-kasvupind-rapsile
Mullaherbitsiidide parema taluvuse tagamiseks, samuti efektiivsemaks väetiste ja mullas leiduvate toitainete omastamiseks soovitame kasutada Megafoli. See on unikaalne, taimedest valmistatud, stressi leevendav ja taimede kasvu aktiveeriv biostimulaator, mis võimaldab suurendada saaki ning parandada selle kvaliteeti. Toode stimuleerib taimi selliselt, et see sünteesib kaitsvat kuumašokivalku (HSP) kuni 5 korda rohkem ning suurendab külmas kaltsiumi siduva geeni aktiivsust kuni 8 korda. Kaltsium on kriitilise tähtsusega taimede ellujäämiseks külma ilmaga või külmakraadides, kuna kaitseb rakumembraani terviklikkust ja muudab selle stabiilseks. Seega aitab Megafol lisaks abiootilise stressi leevendamisele taimedel ka paremini talvituda.
Saksamaal, Poolas ja ka Leedus jälgitakse üha enam liikide herbitsiidiresistentsust ning seda eriti sulfuroonide suhtes. Need on registreeritud kasutamiseks paljudel eri kultuuridel ja saadaval suhteliselt soodsa hinnaga. Taimekasvatajatel on mõneti raske järge pidada, et sulfuroone samal põllul mitu aastat järjest ei kasutataks, sest kasvatatavad kultuurid, kasutatavate herbitsiidide nimetused ning ka toimeainete enda nimetused on erinevad, toimeaine grupp viimastes aga sama. Kuigi teatud tootmisviisi juures on toimeaine gruppide kasutamise jälgimine tehtud täna kohustuslikuks, on siin tegelikult veel omajagu tööd teha. Lõunanaabrite juures on taliviljades paiguti suureks mureks põld-rebasesaba ja siin on Boxer 800 EC üks neist lahendustest, mis sulfuroonide suhtes tekkinud resistentsuse vastu aitab.