Sügisesel umbrohutõrjel on mitmeid olulisi eeliseid ja kuigi sellest räägitakse igal aastal palju, kordame need üle - konkurentsi vähendamine kultuurtaimedele nende varases arengufaasis, efektiivsem väetise ärakasutamine, tervem kultuur ja parem talvitumine, soodsam ja efektiivsem tõrje, väiksemad kulunormid ja sellega kaasnev väiksem keskkonnamõju jne. Mõningatel aastatel tähendab sügisene herbitsiidiga pritsimine sageli sedagi, et kevadel pole teist umbrohutõrjet enam teha vaja.
Parim aeg segu Boxer 800 EC + Stakato 500 SC pritsimiseks on, kui külviread muutuvad nähtavaks (hakkavad rohetama ehk umbes kasvufaasis 12 - kui teraviljal on ca 2 lehte).
  • Parim aeg segu Boxer 800 EC + Stakato 500 SC pritsimiseks on, kui külviread muutuvad nähtavaks (hakkavad rohetama ehk umbes kasvufaasis 12 - kui teraviljal on ca 2 lehte).
Kuigi põllud ja nende ajalugu on erinevad, saab välja tuua kindlaid umbrohuliike, mis just sügisese umbrohutõrje puudumisel endast suuremat probleemi hakkavad kujutama. Nii näiteks idanevad ja saavad kasvuhoo sügisel sisse kindlad kõrreliste liigid, mida hiljem on raske, kui mitte võimatu, talikultuurist välja tõrjuda. Sellised liigid on näiteks murunurmikas, rukki-kastehein, põld-rebasesaba. Praktikas kiputakse just murunurmika tõrjevajadust alahindama. Sellest konkreetsest liigist saab aga tõrje puudumisel põllul tõsine probleem keskmiselt kolme aastaga ja kahjuks on ette tulnud sedagi, et kevadel tuleb kogu talviljapõld üles künda, sest murunurmikas on kevadeks põllul tihedad mättad moodustanud. Tõrjuda on vaja ka umbrohtusid, milel on suur populatsioon või mis kasvatavad kiiresti suure taimemassi, sest see võib oluliselt suurendada talvitumishaigustesse nakatumist (nt lumiseende). Sellised umbrohud on näiteks virn, vesihein.

Mehaaniline tõrje

Umbrohtude kontrolli all hoidmisel on esmatähtis viljavaheldus ja suvikultuuride kasvatamine – viimast tehakse Eestis kahjuks üha vähem. Suur osa umbrohutaimedest tärkab vähem kui 3-5 cm sügavuselt, mistõttu on sügavam mullaharimine, eriti aga künd, üks mehaanilisi tõrjevõtteid. Näiteks põld-rebasesaba, mille seemnetest 80-90% hävib sobivate idanemistingimuste puudumisel juba esimese aasta jooksul, võib selline lähenemisviis olla päris tõhus. Üldiselt aga võib kündi pidada pigem ajutiseks lahenduseks, sest paljude liikide seemned säilitavad oma idanemisvõime pika aja jooksul ja kui need hilisema mullaharimise käigus maapinna ülemisse kihti tõmmatakse, idanevad need siiski. Seetõttu on parim mehaaniline tõrjeviis väga pinnalähedane (ca 2-4 cm) harimine umbrohuseemnete ja varise kiire tärkamise kindlustamiseks võimalikult suures ulatuses, peale mida töödeldakse põld veel teist korda üle, et idanenud umbrohud hävitada. See võib olla mehaaniline tõrje või siis juba keemiline tõrje.

Keemiline tõrje

Taimekaitselahendusi sügiseseks umbrohutõrjeks:

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele