Vireeni juht ja loomaarst: seakatku uus puhang on vaid aja küsimus

Kui eelmisel aastal oli suurtes farmides mitu sigade Aafrika katku puhangut ja hukata tuli palju kodusigu, siis tänavu on tuvastatud katk 38 metsseal. Uus katkupuhang on vaid aja küsimus, leiab mullu aasta loomaarstiks valitud ASi Vireen juht Tarmo Terav.
Küsimus ei ole selles, kas tuleb järgmine sigade Aafrika katku puhang, vaid millal ja kus.
  • Küsimus ei ole selles, kas tuleb järgmine sigade Aafrika katku puhang, vaid millal ja kus.
  • Foto: Liis Treimann
Maaülikooli veterinaarse bio- ja populatsioonimeditsiini professor Arvo Viltrop rääkis eelmisel nädalal Rakveres toimunud legendaarse loomaarsti ja keskkonnakaitsja Taimi Parve 100. sünniaastapäevale pühendatud konverentsil, et katkust pihta saanud farmi puhul sigade hukkamisest paremaid alternatiive paraku ei ole.

Seotud lood

Uudised
  • 29.08.25, 14:10
Tuhandete sigade hukkamine: Eesti kaalub drastilisi lahendusi
Eestis jätkub ulatuslik sigade Aafrika katku puhang. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektor Raimo Heinam ütles tänasel pressibriifingul, et olukord on ametile ja kogu sektorile erakordselt keeruline. „See on äärmiselt suur löök kogu sektorile, Eesti sealiha tarbijale ja riigile tervikuna,“ tõdes Heinam.
Saated
  • 18.08.25, 16:00
Vireeni juht: Nurme sigala juures tikuti mulle kallale ja lõhuti tehnikat
Kui muidu on inimesed olnud mõistlikud, siis Nurme sigala juures tikuti riigiettevõtte AS Vireeni, kes tegeleb muuhulgas sigade hävitamisega, juhile Tarmo Teravale lausa kallale, rääkis ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis.
Majandustulemused
  • 06.05.25, 12:30
Majandustulemused | Vireenis mullu palk kerkis ja kasum tegi suure hüppe
Loomseid jäätmeid käitlevas Vireenis tõusis eelmisel aastal töötajate keskmine palk 4,3%, töötajate arv aastaga ei muutunud, vahendab Äripäeva Lääne-Virumaa uudisteportaal.
  • ST
Sisuturundus
  • 04.05.26, 15:29
Pressjääk kui uus tooraine. Kuidas võtta mahlatootmise kõrvalsaadustest maksimum?
Igal sügisel pressitakse Eestis ja mujal Euroopas tuhandeid tonne puuvilju ja marju mahlaks. Pressimise käigus tekib suur kogus koortest, viljalihast ja seemnetest koosnevat pressjääki, mida on seni peetud väheväärtuslikuks, ehkki selle tegelik potentsiaal on märkimisväärne.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele