13. veebruar 2008
Jaga lugu:

Saetööstuse juht: praegu toormaterjali jätkub

Äsja lõppenud ületootmise tingimustes on saetööstustel toorainet piisavalt, ent kui maailmaturg taas elavneb ning nõudlus kasvab, kerkib puidunappus taas päevakorda.

Viiratsi Saeveski juht Tõnu Ehrpais ütles, et saetööstused võtsid hoogu maha alates möödunud aasta neljandast kvartalist ja sama tempoga kulgeb ka tänavuse aasta esimene kvartal.

„Eks ta on selline järellainetus,“ rääkis Ehrpais, „suurem nõudlus oli 2006. aasta lõpul ja 2007. aasta alguses. Hinnad kerkisid hoolega ja töödeldi suuri mahtusid. Kuna praeguseks on tekkinud suhteliselt suured laovarud, on Läänemere ümber igal pool tootmist vähendatud.“

„Koondamise teema on rohkem tooraine teema, kas jätkub või ei,“ vastas Ehrpais aripaev.ee küsimusele, kas tootmise vähendamisega kaasneb ka töötajate koondamist.

Ehrpais ütles, et saetööstuse toodangu hind hakkas langema enne kui palgi hind ning praeguseks pole tooraine veel nii odav, et tööstusel tasuks suuri toormevarusid ette osta. Sestap toodetakse hetkel just nii palju saematerjali, kui ära müüa suudetakse. Kasutatakse osalist tööaega või inimesed puhkavad.

Kui Viiratsi saeveski töötab täiskoormusel kolmes vahetuses, siis praegu on töö jagatud kahte vahetusse. „Mingil määral on inimesi ise ära läinud ja nende asemele pole uusi võetud, aga koondanud me pole,“ rääkis Ehrpais.

Nõudluse ja müügi vähenemine suurematele saetööstustele sekeldusi tähtajaks tasumata laenumaksetega kaasa pole toonud. Ehrpaisi sõnul tehti olulisemad investeeringud juba aastatel 2001-2002 ning sellele järgnev majanduskasv aitas saetööstused jalule.

„Suuremad saetööstused on järje peal,“ ütles Ehrpais, „natuke on isegi rasva kogutud. Muidugi on kahju raha välja anda, aga oleme suhteliselt optimistlikud. Kui odav laenuraha otsa saab, siis hakatakse jälle oma omandit (eraomanike metsa ja maad – toim.) majandama.“

Suurimaks metsatööstuse ohuks pidas Ehrpais erametsa majandamise tülikust, mis väljendub nii bürokraatias kui erametsaomanikke ahistavas maksustamises. Oma osa mängivad transpordipiirangud ning looduskaitsealade laienemine. „Äraspidine majanduskliima pole paremaks muutunud. Probleem on, et otsuseid langetatakse populistlikul tasandil,“ lisas Ehrpais.

Jaga lugu:
PÕLLUMAJANDUSE UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad põllumajanduse uudised igal nädalal enda postkasti.

Pollumajandus.ee toetajad:

Enimloetud
Meelika Sander-Sõrmus
Meelika Sander-Sõrmuspollumajandus.ee juhtTel: 555 33 789meelika@pollumajandus.ee
Ana Madismäe
Ana Madismäereklaamimüügi projektijuhtTel: 545 60 150Ana.Madismae@aripaev.ee