6. juuni 2008

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Grüne Fee kasutab kasvuhoonete kütmiseks maagaasi. "Inflatsioon kajastub ka surves palgatõusule, sest peredega töötajad peavad palgast ära elama," märkis Külasepp. Viimase aastaga on Grüne Fee pidanud väärt töötajate palka tõstma 15-20%.

Küsimusele, kas Grüne Fee saab inflatsioonilainel toodangu eest ka rohkem raha küsida, vastas Külasepp: "See on nii ja naa. Sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast."

Külasepp rääkis, et kaupluste hinnad on hoopis midagi muud kui Grüne Fee väljamüügihinnad. Lisaks erinevad ühtede ja samade toodete letihinnad mitme krooni võrra. "Kui saaksime sellest erinevusest kas või ühe krooni omale, tähendaks see meie jaoks palju," õhkas ta.

Külasepp selgitas samas, et letihind sõltub eelkõige kaubandusketi hinnapoliitikast. "Küllaltki oluline on tükihind, mis määrab palju," ütles ta ja lisas, et kaupmehed tunnetavad üsna täpselt, millise tükihinna juures neil müük läheb.

Seega pole oluline, kui palju maksab näiteks kilo pikki kurke, sest keskmiselt mahub neid kilo sisse 3,5 tükki. Kui üks Eesti kurk maksab 7 krooni, seda ostetakse. Kui Eesti kurk maksab 15-17 krooni, langeb hinnatundlikuma ostja valik kuni poole odavama kilohinnaga Hispaania kurgi kasuks.