• 11.08.09, 10:36
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Rannapüügi toetuse taotlusi tuli vaid poolele summale

Eestile Euroopa Kalandusfondi rannapüügiks ette nähtud 10 miljonile kroonile laekus taotlusi vaid 5,1 miljoni krooni ulatuses, seega jätkub vahendeid kõigile nõuetekohastele taotlustele, teatas PRIA.
„Kõige rohkem oli taotlusi Pärnumaal – 29 taotlust, kus rannakalurid on sarnast toetust taotlenud ka eelmisel programmperioodil riikliku arengukava vahenditest,“ rääkis PRIA kalandustoetuste büroo juhataja Piret Ilves. Lisaks Pärnumaale esitati taotlusi ka Saaremaal 7 taotlust, Harju ja Lääne-Virumaal 4 taotlust, Hiiumaal 3 taotlust ja Läänemaal 2 taotlust.
Ilvese sõnul võib piirkondade erineva aktiivsuse taga olla ka asjaolu, et väga suur roll meetme info jagamisel oli kalanduspiirkondade tegevusgruppidel. „Saare, Lääne ja Hiiu maakondade tegevusgrupid korraldasid näiteks infopäevi, kus PRIA esindajad rääkisid rannakaluritele meetme tingimustest, nõutavatest dokumentidest ja taotluste menetlemisest,“ märkis Ilves.
Toetuse eesmärk on soodustada kalalaevastikku tehtavaid investeeringuid, mis on suunatud kütusesäästlikkuse tõstmisele, keskkonna- ja laevaohutustingimuste parandamisele ning püügivahendite selektiivsuse ja töötingimuste parandamisele.
„Kõige väiksem taotletav toetusesumma oli 5 664 krooni ja kõige suurem ligikaudu 420 000 krooni,“ rääkis Ilves. „Toetust taotleti erinevatele tegevustele - uue paadimootori ostmisest paadi plastikuga katmiseni. Samuti toetatakse erinevate seadmete ostmist ja paigaldamist kalalaeval.“
PRIA teeb määramisotsused hiljemalt 8. detsembriks.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.05.25, 11:03
Kevad 2025: talivili on jõuline, suvirapsi osakaal kasvab, väetise kulunormid on muutuses
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele