Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rimi eitab Eesti liha kadumist poeketi lettidelt
Rimi Eesti Foodi teatel pole nad loobunud Rimi ja Säästumarketi kauplusekettides eestimaise sea- ja veiseliha müügist, vaid peab jätkuvalt läbirääkimisi Eesti lihatööstustega nende toodangu tsentraalseks sisseotsmiseks.
Rimi Eesti Food ASi tegevjuhi Christer Östholmi sõnul on kahetsusväärne, et Rimi enda brändi alt müüdav lihatoodang on Eesti tootjates tekitanud niivõrd palju arusaamatust ning sellest tulenevalt ka kõrgendatult negatiivse vastureaktsiooni.
Östholm märkis, et Rimi tõi oma kaubamärgi alt Euroopa lihatootjate sea- ja veise toorliha müüki tagamaks Rimi ja Säästumarketite müügimahtudele vajalik ühtlase kvaliteedi ja hinnaga kogus. Rimi pole hetkekski kavatsenud loobuda kodumaise toorliha müügist, vaid näinud ka tulevikus eestimaise sea- ja veiseliha müügi jätkumist Rimi brändi all.
Rimi lihasortimendi muudatus puudutab ainult sea- ja veiseliha toorliha, kõik muud toorlihad, st kana-, lamba- ja vasikaliha ning marinaadis sea- ja veiseliha ostetakse endiselt ja samas suurusjärgus sisse Eesti tootjatelt.
Läbirääkimisi toorliha edasiseks müügiks on Rimi pidanud kõigi Eesti suuremate lihatootjatega - Rakvere Lihakombinaadi, Atria ja Saaremaa Lihatööstusega.
Läbirääkimiste keskmeks pole ainult hind nagu avalikkuses on väidetud, teatas Rimi, vaid selle kõrval ka tarnete mahu ja järjepidevuse tagamine. Kaubanduskontsern pakub Eesti tootjatele lisaks võimalust läbi oma keti Eesti toodangut eksportida, mis peaks positiivselt mõjutama siinse põllumajanduse arengut.
Viimase 10 aasta jooksul on sarnaseid sõdu Eesti tootjate ning kaubanduskettide vahel varemgi olnud. Näiteks vorstisõda Rakvere Lihakombinaadi ja väiksemate lihatööstuste vahel, mille käigus võtsid viimased odava välismaise toorme kasutamise vastu käibele märgi "Aus kaup". Sõda vaibus, kui Soome Atria ühe eestvedajaist, Valga lihatööstuse, üle võttis.
Teise suurema kampaaniana tuletab Äripäev meelde kohalike ja välismaiste mahlatootjate vahelist sõda, kus kohalikud tootjad väitsid, et erinevalt välismaistest tootjatest kasutavad nad toormena naturaalset mahla. Hiljem selgus, et toormel sisulist erinevust polnud, kuna tööstuslikke mahlu ja mahlajooke toodeti mõlemal pool rindejoont samadest kanalitest hangitud mahlakonsentraadist.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
3
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele