Algaval nädalal toimub Tallinna lähedal Viimsis Eesti ja Vene valitsuste vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ning kasutamise alase kalapüügikomisjoni 31. istung.
Istungil vahetavad Eesti ja Vene pool informatsiooni selle aasta kümne kuu püügitulemuste, kalavarude seisundi, kalakaitsealase töö ja ühiste teadusuuringute kohta, edastas keskkonnaministeerium. Kohtumisel lepitakse kokku ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve erinevate kalaliikide lubatud püügimahud ning püügikvootide riikidevaheline jaotus 2011. aastaks.
„Seekordsetelt läbirääkimistelt loodame saada positiivset tulemust, sest kalateadlaste hinnangul on kalavarud sedavõrd suurenenud, et järgmiseks aastaks võimaldaksid teadussoovitused tänavusest suuremaid püügikvoote,“ ütles keskkonnaminister Jaanus Tamkivi. „Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste uuringutest on selgunud, et 2009. aasta koha ja ahvena põlvkonnad on eelmiste aastatega võrreldes väga tugevad.“
2010. aastaks lubatud püügivõimalused on Eesti poolel suures osas ammendunud. Oktoobri alguseks oli 1200-tonnine ahvenakvoot välja püütud ja 564-tonnisest kohakvoodist on järgi alla 40 tonni. Ahvenakvoodi täitumise tõttu suleti 1. oktoobrist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüük kõikide kutselise kalapüügivahenditega.
Seotud lood
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.