• 26.09.12, 10:53
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Teravilja saagikus viimaste aastakümnete parimaid

Tänavu on koristatud pinna hektarilt saadud keskmiselt 3743 kilogrammi teravilja, viimase kolmekümne aasta jooksul on teravilja keskmine saagikus ületanud kolme tuhande kilogrammi piiri vaid 2007. aastal.
Eestis oli 15. septembriks koristatud 80% teravilja, 41% rapsi ja rüpsi ning 44% kartuli kasvupinnast, teatas statistikaamet.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Tänavune saagikoristus on võrreldes eelmise aastaga nihkunud oluliselt hilisemaks, kuid koristuspinna hektarilt on teravilja-, rapsi- ja rüpsisaak tunduvalt suurem.
Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2012. aastal teravilja 309 400 hektaril, sellest on teraks koristatud 80%. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3743 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 3610, nisu 4272, otra 3384 ja kaera 2927 kilogrammi. Viimase kolmekümne aasta jooksul on teravilja keskmine saagikus ületanud kolme tuhande kilogrammi piiri vaid 2007. aastal. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.
Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 86 700 hektaril. Kui enamus talirapsi ja -rüpsi on koristatud, siis suvirapsist ja -rüpsist on koristatud vaid viiendik. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2288 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.Kartulit kasvatati 9200 hektaril, millest 44%-l on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 20 321 kilogrammi kartuleid.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele