Vaatamata sellele, et Eesti on mitmesaja-aastase kalapüügitraditsiooniga mereriik, on pakutava värske toodangu sortiment küllaltki piiratud. Seda olukorda otsustas ära kasutada ettevõte DGM Shipping, mis lõi kalakaupluste võrgu ühise brändinime „Briis“ all.
„Analüüsides turu olukorda, tulime me järeldusele, et vaatamata küllalt kõrgele konkurentsitasemele on Eestis veel kohta spetsialiseerunud kalakaupluste ketile,“ räägib Briisi müügijuht Kaja Voolas. „Tänane tarbija ei ole adekvaatsete hindadega värske kala ja kalatoodete pakkumisega just ära hellitatud.“
Detsembri lõpuks kavatseb DGM Shipping avada neli kauplust Ida-Virumaal – Sillamäel, Kohtla-Järvel, Narval ja Ahtmel. Seda sellise arvestusega, et Tallinnas ja Harjumaal juba töötab üle tosina kaupluse „Briis“. Ettevõtte müügipunktide koguarv küünib kuueteistkümneni.
„Paljudes meie kauplustes on see sotsiaalne projekt. Värske kilu ja räim, samuti odavad kalatooted on mõeldud ennekõike elanikkonna vaesemale kihile. Kuigi sortimendis on esindatud ka kallid punase kala liigid ning meie enda firma toodetud „Briisi“ anšoovised ja konservid,“ räägib Kaja Voolas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Alates 1994. aastast Maardus tegutsenud kalatöötlemisettevõte DGM Shipping toodab kaubamärgi Briis all anšooviseid oliiviõlis, balti vürtsikilu ja vürtsikilufileesid. 2011. aastal anti nimetatud toodetele märk „Tunnustatud Eesti Maitse“ ja samuti nimetus „Eesti Parim Kalatoode“.
Praegusel hetkel läheb ekspordiks üle 70 protsendi toodangust. Peamised tarbimisturud on Venemaa, Ukraina ja Läti. Eestis on kaubamärgi Briis konservid esindatud kõigis poekettides.
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.