Ester Tuiksoo rõhutab, et Maaelu Arengukava koostamisel tuleb arvestada eelkõige Eesti põllumajanduse konkurentsivõime tugevdamisega Euroopa Liidus.
„Uue perioodi investeeringute poliitika eesmärgiks peab olema maaettevõtluse arendamine ning töökohtade kindlustamine maapiirkondades,“ rääkis Tuiksoo, „just seetõttu peab investeeringute toetamisel lähtuma põllumajandusettevõtete pikaajalisest konkurentsivõimest ja majandusnäitajatest. Enamus investeeringutoetusi tuleb suunata elujõulistele ettevõtetele.“
Veel rõhutas Tuiksoo, et Eesti on olnud aktiivne Euroopast võrdsemate tingimuste kaupleja, kuid ometi on meie põllumajanduses kasutatava diiselkütuse aktsiis viis korda kõrgem Euroopa Liidu miinimummäärast. „Mõistlik oleks selle aktsiisi langetamine vähendamaks põllumeeste lisakulusid ligi 10 miljoni euro võrra aastas. Riik peaks vastu tulema oma põllumeestele.“
„Ootamegi valitsuselt tulemuslikku asjaajamist uue finantsperioodi avamisel ja Eesti põllumeestele vastuvõetavate tingimuste saavutamist ning erimärgistatud diiselkütuse aktsiisi langetamist,“ lisas Tuiksoo.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.