Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 4. veebruar 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nii inim- kui ka loodustekkelised paisud on Eesti vooluveekogude üheks probleemiks, kuna need muudavad kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistavad kalade liikumist kudemispaikadesse. Laekunud taotlustes ongi peamiselt kavandatud tegevusteks kalapääsude rajamine paisudele ja kaladele liikumisteede avamine, lisaks on planeeritud ka lõheliste sigimis- ja noorjärkude kasvualade renoveerimist ja rajamist.

Kui suures mahus on vooluveekogude seisundi parandamist võimalik toetada, saab selgeks mai lõpuks, kui on lõppenud taotluste hindamine.

Eelnevatest kolmest taotlusvoorust on vooluveekogude seisundi parandamist rahastatud kokku ligi 8,4 miljoni euroga, mis jaguneb 19 projekti vahel.