Lõppes Ühtekuuluvusfondist rahastatav vooluveekogude seisundi parandamise IV taotlusvoor.
Nii inim- kui ka loodustekkelised paisud on Eesti vooluveekogude üheks probleemiks, kuna need muudavad kiirevoolulise jõelõigu seisva veega veekoguks või takistavad kalade liikumist kudemispaikadesse. Laekunud taotlustes ongi peamiselt kavandatud tegevusteks kalapääsude rajamine paisudele ja kaladele liikumisteede avamine, lisaks on planeeritud ka lõheliste sigimis- ja noorjärkude kasvualade renoveerimist ja rajamist.
Kui suures mahus on vooluveekogude seisundi parandamist võimalik toetada, saab selgeks mai lõpuks, kui on lõppenud taotluste hindamine.
Eelnevatest kolmest taotlusvoorust on vooluveekogude seisundi parandamist rahastatud kokku ligi 8,4 miljoni euroga, mis jaguneb 19 projekti vahel.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Sihtasutusele Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) laekus 15 taotlust vooluveekogude seisundit parandavate projektide rahastamiseks kogusummas üle 5,4 miljoni euro. Tegemist on kuuenda taotlusvooruga Euroopa Ühtekuuluvusfondi (ÜF) vahenditest.
Scandagra Eesti AS tegevjuhi Eigo Siimu sõnul on põllumajandusvaldkonna süda koostöö ja vastastikune usaldus. Pärast esimest kümmet kuud ametis tõdeb ta, et sektor on küll keerulises seisus, kuid just nüüd on kõige olulisem seista põllumehe kõrval ja aidata tal raskused üle elada.