Valitsuselt heakskiidu saanud määrus kohustab tootjaid taaskasutama kõik tarbijatelt kogutud põllumajandusplasti jäätmed.
Sellest aastast jõustunud jäätmeseaduse muudatusega on põllumajandusplasti tootja kohustatud kokku korjama põllumajandusplastist tekkinud jäätmed. Täna valitsuselt heakskiidu saanud määrus reguleerib nõudeid nende kogumiseks, taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks.
Edaspidi tuleb põllumajandusplasti tootjal tarbijatelt kokku koguda vähemalt 70 protsenti eelnenud kalendriaastal müüdud põllumajandusplasti massist. Eesmärk on senisest enam suunata puhast põllumajandusplasti materjalina ringlusse, et seda kasutada uute toodete valmistamiseks. Kogumise määr tagab, et tootjatel säiliks tahe kokku korjata võimalikult palju jäätmeid.
Tootja on kohustatud taaskasutama kogutud põllumajandusplasti täies ulatuses, vähemalt 50 protsenti sellest tuleb materjalina ringlusse võtta, ülejäänud osa võib taaskasutada muul viisil. Tarbijad ehk põllumajandusettevõtted ja aiapidajad saavad tagastada põllumajandusplasti jäätmed tootjale ning tootjail on kohustus luua igasse maakonda vähemalt üks kogumispunkt. Tootja ja jäätmevaldaja vahelisel kokkuleppel võib kogumist korraldada ka põllumajandusplasti kasutaja juures. Oluline on, et põllumajandusplast ei seguneks teiste jäätmete või materjalidega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Põllumajandusplasti tootjad on näiteks silopallikile, silokattekile, kiletunneli, kattevõrgu või plastnööri valmistajad või maaletoojad. Jäätmete kogumispunktide kohta saab infot otse tootjatelt ning põllumajandusplasti müüvatest kauplustest.
Seotud lood
Eelmise aastal lisandus jäätmeseaduses juba olemasolevate probleemtoodete loetellu põllumajandusplast.
“Põllumees Toots sündis vajadusest paremini mõista, kuidas Eesti põllumees end tunneb, kui ta vilja fikseerib, ja millised on tema suurimad kõhklused. Tahame pakkuda alternatiivi, mis aitab põllumeestel riske vähendada,” selgitas Scandagra Eesti teraviljaostujuht Urbo Vilibert virtuaalse põllumehe sünnilugu.