Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Soome Atria tervendas alluvad
Eesti ettevõtetes pööratakse tähelepanu pigem tervislike eluviiside edendamisele kui haiguspäevade vähendamisele.
Atria personaliosakond ja juhtkond tegi kolm aastat järjepidevat tööd ning vähendas pea poole võrra töötajate haigestumist ja õnnetuse tõttu töölt puudumist, kirjutas Kauppalehti.
Töölt kõrval olemise aja vähendamiseks allutas Atria juhtivatel positsioonidel töötavad inimesed koolitusele, alustas järjepidevat tervishoidu investeerimist ning lõi tööohutust tagava süsteemi. Atria personalijuht Tapio Palolahti peab peamiseks haiguspäevade vähenemise põhjuseks oma meditsiinipersonali palkamist ning ennetava taastusraviprogrammi väljatöötamist. Programmis osaleb veebruari seisuga pea 400 inimest.
Sääst ettevõtjale
Palolahti kirjeldas, et kolme aasta jooksul langes nende ettevõttes haiguse ja tööõnnetuse tõttu töölt eemalolek ligi poole võrra – kümnelt kuuele protsendile. Õnnetustest tulenevad haiguspäevad vähenesid aga lausa 60 protsenti. “Tõsiseid õnnetusi ei juhtu enam tõesti,” ütles Palolahti. Kuna paljudele Soome noortele on tööeluga toimetulek raske, siis pööras Atria rõhku ka noorte füüsilisele aktiivsusele.
Programm, millega Atria emaettevõte Soomes haiguspäevade arvu vähendas, on peatselt lõppemas, ent sisse töötatud töötervishoiu tavad ja töötajate heaolu tagamine jääb edaspidigi püsima.
Palolahti rääkis, et aastas on nad haiguspäevade vähenemisega kokku hoidnud kaheksa miljonit eurot, mistõttu on investeering töötajate heaolu suurenemisse igati kasumlik.
Eestis ettevõtjale “riiklik tugi”
Sarnast programmi plaanib Atria rakendada ka Rootsis, Eestis nad seda veel kasutusele võtta ei kavatse. Atria Eesti ASi juhatuse liige Olle Horm rääkis, et Eestis on haiguspäevi võrreldes põhjanaabritega oluliselt vähem, seda seetõttu, et eestlased kolm esimest päeva haigusraha ei saa.
“Küüniliselt öeldes on Eesti riik hoolitsenud selle eest, et haiguspäevi on oluliselt vähem kui Soomes. Ei ole põhjust soomlaste kombel muretseda,” märkis Horm. Ta selgitas, et Atria Eesti ASis on haiguspäevi kolme protsendi ligi, mis võib gripilainete puhul varieeruda.
“Gripilained mõjutavad raskelt – on päevi, kus 10% inimestest jääb tööle tulemata. Oleme ikkagi toiduainetööstus, haigeid ei saa ju vorstitegemisse lasta,” rääkis Horm. Need, kes sel ajal terved, peavad aga mitme eest tegema. “Õnneks jäävad gripilained perioodi, kus müük on niikuinii väiksem. Suvel mõjuks see meile palju rängemalt,” hindas Horm.
Hetkel kuum
Haiguspäevade vähendamiseks Eesti Atria midagi kasutusele võtnud ei ole ning seda ka ei plaani.
Teadlikud soosivad tervislikkust
Tööinspektsiooni töötervishoiu peaspetsialist Silja Soon märkis, et suuremad, jõukamad ja teadlikumad tööandjad soodustavad töötajate tervislikku eluviisi, olgu see siis sportimine või tervistavad ühisüritused, näiteks tervislikku toitumist ning sportlikku eluviisi propageerivad tegevused – ka need on kaudsed haiguspäevade vähendajad.
Soon tõi välja ka asjaolu, et kui tegevus ei ole seostatav ettevõtluskuluga ja töötajal tekib sellest kaudne rahaline hüve, näiteks tööandja maksab kinni töötaja ujulakaardi, on tegemist erisoodustusega ja selle pealt peab tööandja maksma nii tulu- kui ka sotsiaalmaksu. “See on suur takistus, miks meie tööandjad ei taha hea meelega selliseid kulutusi teha ning seda saavad endale lubada tõesti pisut paremal järjel ettevõtted,” märkis Soon.
Mis on mis
Tervislik töökeskkond
Õhukvaliteedis järeleandmisi teha ei saa. Õhukvaliteeti mõjutavad puudulik ventilatsioon, kõrge õhuniiskus ja bioloogilised toimeained (allergeenid, bioaerosoolid, hallitusseened ja nende laguproduktid). Õhureostus põhjustab eelkõige akuutsete ja krooniliste ülemiste hingamisteede haiguste ja allergiahaiguste kasvu. WHO andmetel on 10–30% uusehitiste elanikel siseõhust põhjustatud tervisehäired. Õhu tahketel osakestel on ebasoodne mõju kopsufunktsioonidele ja hingamissüsteemile ning südame- ja veresoonkonnale.
Kvaliteetne joogivesi on oluline. Kvaliteetse joogivee tagamiseks on oluline rakendada asjakohast veepuhastustehnoloogiat ja nõuetele vastavat veevarustussüsteemi. Saastunud joogi¬vesi võib põhjustada kemikaalidele omaseid koheseid või hiljem avalduvaid mürgistusnähte, nakkushaiguste levikut ja muid terviseriske.
Lõunapaus olgu asja eest. Tervise seisukohalt on väga oluline, et organism saaks täisväärtuslikku toitu.
Allikas: sotsiaalministeerium
Enimloetud
1
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele