Toetustaotluste vastuvõtt toimub 8. aprillini, taotlusvooru eelarve on ligi 1,7 mln eurot. Toetuse eesmärk on vesiviljeluse tootmismahtude suurendamine, kasutades kaasaegseid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid.
Toetust saab taotleda uue vesiviljeluskasvanduse püstitamiseks ja olemasoleva rekonstrueerimiseks, laiendamiseks ning tehnosüsteemide muutmiseks. Toetust makstakse kuni 50% abikõlblike kulude maksumusest. Toetuse maksimaalne suurus sõltub kasvatatavast liigist ja planeeritavast toodangumahust.
Meetme määruses on muudatusi. Olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimiseks saab toetust eeldusel, et hoone põhiprojekti või rajatise ehitusprojekti järgne keskmine aastane tootmismaht on enne või pärast projekti elluviimist täisvõimsusel vähemalt 50 tonni tuuraliste, lõheliste või ahvenaliste seltsi kuuluvat kala.
Varem oli nõutav olemasoleva vesiviljeluskasvanduse rekonstrueerimise järgne keskmine aastane tootmismaht 100 tonni. Muudatus määruses võimaldab toetust taotleda ka väiksematel ettevõtetel.
Teine oluline muudatus seisneb Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) tunnustuse ajalises piirangus. 2011. a pidi karpkala- või jõevähikasvanduse ettevõtja olema toetuse taotlemiseks tunnustatud juba seisuga 1. jaanuar 2011. Algava taotlusvooru puhul selline ajaline piirang puudub, kuid olemasolev toetust sooviv vesiviljeluskasvandus peab olema VTA poolt tunnustatud või peab tegevus toimuma vastavalt loomatauditõrje seadusele piiritletud alal.
Tänavu esitatavate taotluste kohta teeb PRIA määramisotsused 14. augustiks. Toetuse saajatel tuleb toetatav tegevus vähemalt 30 protsendi ulatuses ellu viia (ja esitada selle kohta PRIAsse kuludokumendid) ühe aasta jooksul toetuse määramisest arvates.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.