Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 18. aprill 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

KIK maksis 2012. aastal toetustena välja ligi 250 miljonit eurot

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu kinnitas sihtasutuse 2012. majandusaasta aruande, mille järgi kasvasid möödunud aastal toetuste mahud kõigis alaliikides.

Keskkonnaprogrammist maksti välja 40,6 miljonit eurot ja Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest koos kaasfinantseeringuga ligi 200 miljonit eurot. KIKi bilansimaht oli 2012. aastal üle 192 miljoni euro ning sihtotstarbelise laenu portfell ligi 80 miljonit eurot.

"KIKil oli tegus ja õnnestunud aasta. Investeerisime palju sellesse, et looduses viibimine oleks kõigi jaoks meeldiv ja võimalikult lihtne - olgu see siis kaitsealade külastajasõbralikkuse suurendamine või mõisaparkide korrastamine. Väga hästi läks käima maasikku reostavate tööstushoonete lammutamise programm, mida kavatseme kindlasti jätkata. Pean eriti oluliseks ka neid investeeringuid, mis ei tegele saastamise tagajärgedega, vaid aitavad meie jalajälge juba eos vähendada. Möödunud aastal eraldasime keskkonnateadlikkuse tõstmiseks toetust 4,1 miljonit eurot," rääkis KIKi nõukogu esimees, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.

KIKi tulu keskkonnakasutusest oli 2012. aastal 35,8 miljonit eurot võrreldes 39,6 miljoni euroga 2011. aastal. Muutus oli tingitud ennekõike Eesti keskkonnakasutusest tulenevate summade vähenemisest.

Keskkonnakasutusest laekunud vahenditest taotleti KIKlt toetust 1933 projektile kogusummas 110 miljonit eurot. Nõukogu otsusega toetati neist 1096 projekti 46 miljoni euro ulatuses. Sellest maksti 2012. aastal välja 40,6 miljonit eurot ehk 9 miljoni euro võrra rohkem kui 2011. aastal.

„Möödunud aasta oli KIKi inimestele pingeline; väljamakstud summa oli rekordiline ning projektide hulk suur. Samal ajal panustasime ka Euroopa Liidu järgmise rahastamisperioodi ettevalmistamisse,“ ütles KIKi juhatuse esimees Veiko Kaufmann. „Seda enam on hea meel tõdeda, et seatud eesmärgid said täidetud,“ ütles ta.

Välisabi vahendas KIK 2012. aastal koos kaasfinantseeringuga kokku 206 miljonit eurot, mis on 39% võrra enam kui 2011.aastal. Seejuures kasvas vahendatud välisabi maht 2012. aastal 57 miljoni euro võrra ehk 40% ja kaasfinantseeringu maht tõusis 109 tuhande EUR võrra ehk 3%.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest (ERF, ESF, ÜF ja teised väiksemamahulised ELi abiskeemid). Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks.

Valik 2012. aastal lõpetatud projektidest

Rohelise investeerimisskeemi raames jätkus 2012. aastal väikekatlamajade ja soojustorustike reonstrueerimine ja kaugküttesüsteemide rajamine. Uue tegevusena alustas KIK tänavavalgustuse rekonstrueerimise programmi, mille tulemusena saavad Kuressaare, Valga, Võru, Jõhvi, Haapsalu, Keila ja Paide energiasäästliku tänavavalgustuse.

Lõpetati soojatorustike rekonstrueerimisprojektid Räpinas, Sompas, Vaidas ja Lähtes. Ehitati ümber terved kaugküttevõrgud ehk tuhandeid meetreid soojustorustikke, millega hoitakse aastas kokku üle 5000 MWh soojusenergiat. Keskkonnaprogrammi atmosfääriõhukaitse programmi raames ehitati ümber seitse katlamaja, mis nüüd kasutavad taastuvat kütust.

Rohelise investeerimisskeemist toetati Energiasäästunädala raames koolides läbi viidud kampaaniat, mis hõlmas enam kui 30 kooli ja 120 üritust.

Euroopa Liidu vahenditest rahastatud keskkonnahariduse infrastruktuuri arendamise projektidest lõpetati 2012. aastal Eesti loodusmuuseumi, RMK Sagadi looduskooli ja Saaremaa teadus- ja huvikooli projektid.

Keskkonnaprogrammi jäätmekäitluse programmi toetusel rajati 2012. aastal rajatud Vihulasse, Lihulasse ja Otepääle ning uuendati Helme, Valga ja Haljala jäätmejaamu.

Veemajanduse programmi raames likvideeriti üle 14 tuhande tonni ohtlikke jäätmeid ja reostunud pinnast ning puhastati 33 kilomeetrit Eestimaa jõgesid.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960