Autor: Merilin Valdmaa • 24. aprill 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kuidas tõrjuda kindlustusandja katset vähendada hüvitist?

Kindlustusandja kindlustuslepingust tulenev põhikohustus on kahju hüvitamine kindlustusjuhtumi toimumise korral. Paraku ei ole harvad juhtumid, kus kindlustushüvitist välja ei maksta.

Alljärgnevalt esitatakse lühike kokkuvõte mõningatest olulisematest põhimõtetest, mida kindlustusvõtjal tasub kahjujuhtumi korral meeles pidada.

• Kindlustushüvitis muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi käsitlemiseks vajaliku mõistliku aja möödumisel. Kindlustusjuhtumi osas alustatud kriminaalmenetlus ei anna kindlustusandjale õigust hüvitise väljamaksmisega kuni kriminaalmenetluse lõpuni viivitada.

• Juhul kui kindlustuslepingu sõlmimisel ei ole kontrollitud poliisil märgitud varaesemete olemasolu kas ülevaatusega või soetamisdokumentide abil, tuleb eeldada, et poliisil loetletud esemed olid alles ka kindlustusjuhtumi toimumise ajal. VÕS § 448 lg 2 kohaselt võib kindlustusandja tõendite esitamist nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist. Kindlustusvõtjal on võimalik tõendada kahju tekkimist, nt vara hävimist või vargust, lisaks dokumentaalsetele tõenditele ka teiste tõenditega, muuhulgas tunnistajate ütlustega.

• Kuna kindlustusjuhtumi toimumise korral kehtib üldine eeldus (mitte kohustus), et kindlustusvõtja kahjustatud asja ka taastab, on õigus nõuda kahjuhüvitist koos käibemaksuga.

• Kahju hüvitamise põhimõtetest ei tulene, et kahjustatud isik peab kindlustushüvitise saamiseks kindlustusobjekti, nt ehitise tingimata taastama. Seega ei saa üldjuhul kahjuhüvitise suurus sõltuda sellest, kuidas kindlusvõtja hüvitist kasutab. Sõltumata sellest, kas kindlustusvõtja hävinud ehitise taastab, on kahjuhüvitise suuruseks kindlustusobjekti taastamisväärtus, mitte selle turuväärtus enne kahjujuhtumi tekkimist.

• Seadus ei piira kindlustuslepingu poolte õigust kokku leppida hüvitise väljamaksmisest keeldumise või selle vähendamise õiguses ka teiste süüvormide korral, lisaks tahtlusele. Seetõttu sisaldavad kindlustusandja tüüptingimused tavapäraselt kokkulepet, mille kohaselt vabaneb kindlustusandja osaliselt või täielikult kindlustuslepingu täitmise kohustusest, kui kindlustusjuhtum on toimunud kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isiku raske hooletuse tulemusel.

• Raske hooletusena on käsitletav käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. See tähendab hoolsuse tavalise määra tunduvat ületamist, mistõttu käitumine peaks olema rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu.

• Kui kindlustusvõtja on tõendanud kindlustusjuhtumi toimumise, tekib kindlustusandjal hüvitamise kohustus ning hüvitamiskohustuse puudumise või selle vähendamise aluse tõendamiskoormis on kindlustusandjal. Seega on kindlustusandja kohustus tõendada kindlustusvõtja tahtlust või rasket hooletust ning sellise teo ja kahjujuhtumi vahel põhjusliku seose esinemist.

• Näiteks ei saa liiklusõnnetuse puhul raske hooletuse tuvastamisel lähtuda vaid lubatud sõidukiiruse järgimisest, vaid hoolsuskohustuse sisustamisel tuleb lähtuda sellest, kas valitud sõidukiirus oli tee- ja ilmastikuolude puhul sobiv. Selleks tuleb kindlustusandjal tõendada kas ja kuivõrd mõjutas sõidukiirus liiklusõnnetuse toimumist.

• Täiendavalt võib kindlustusandja VÕS § 452 lg 2 p 2 alusel vabaneda osaliselt kindlustushüvitise maksmise kohustusest juhul, kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mida ta pidi täitma kindlustusandja vastu eesmärgiga vähendada kindlustusriski või vältida selle suurenemist.

Riski suurendamise osas on Riigikohus selgitanud, et nt hoone jäämist mõneks nädalaks elaniketa ei saa pidada riski suurenemiseks, millest kindlustusvõtjat oleks pidanud teavitama või millest ta oleks pidanud hoiduma.

Eelnevat kokkuvõttes tasub kriitiliselt suhtuda kindlustusandja poolt kahjuhüvitise väljamaksmisest keeldumisse või selle vähendamisse ning mitte aktsepteerida kindlustusandja tõendamata väidet, et kahjujuhtumi põhjuseks pidi olema kindlustusvõtja süüline käitumine.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960