Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Räägime rahast: maaelu arengukava 2014-2020
Maaelu arengukava 2014–2020 eelnõu on mahukas dokument, mille alusel jõuab Eesti maaellu järgmise seitsme aasta jooksul 936 miljonit eurot.
• Maaelu arengu poliitika on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast. Ühine põllumajanduspoliitika koosneb kahest sambast – I samba moodustavad otsetoetused ja turukorraldusmeetmed, II samba moodustavad maaelu arengu toetused.
• Maaelu arengu poliitikat rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Nagu ka fondi nimetus viitab, tegeletakse selle raames põllumajanduse ning põllumajandusega seotud maaelu arengu aspektidega. Euroopa Liidu maaelu arengu poliitika eesmärkideks on põllumajanduse konkurentsivõime, loodusvarade jätkusuutlik majandamine ning maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalne areng.
Artikkel jätkub pärast reklaami
• EAFRD toimib liikmesriikides maaelu arengu programmide kaudu. Eestis koostatakse EAFRD vahendite kasutamiseks Maaelu arengukava 2014–2020.
• Maaelu arengukava 2014–2020 koostamise osas partneritega konsulteerimiseks on moodustatud juhtkomisjon, kuhu kuulub 29 erinevat organisatsiooni, kes esindavad põllumajandust, keskkonda, metsandust, ettevõtlust, kohalikke omavalitsusi, külaliikumist, kohalikku algatust jm valdkondi. Ministeeriumidest on juhtkomisjonis esindatud Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.
• Maaelu arengukava 2014-2020 meetmete väljatöötamine on toimunud nõuandva rolliga valdkonnapõhistes ekspertgruppides. Lisaks juhtkomisjonis esindatud organisatsioonidele on ekspertgruppidesse kaasatud eksperte ja esindajaid täiendavalt u 30 organisatsioonist. Maaelu arengukava 2014-2020 koostamise käigus on toimunud üle 70 juhtkomisjoni ja ekspertgruppide kohtumise.
Millised on MAKi eesmärgid?
Maaelu arengukava 2014-2020 raames keskendutakse järgmistele valdkondadele – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahela toimimine, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus. Maaelu arengukava 2014-2020 eesmärkideks on:
• Toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja arendustegevus ning teadmussiire.
• Elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor on konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga.
• Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel.
• Põllumajandusmaa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid arvestav, tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse säilimine.
• Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad alternatiivseid tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele.
Rahastamine?
• EAFRD rahastamise maht 2014-2020 programmiperioodiks on 84,8 miljardit eurot, millest Eesti saab 721 miljonit eurot (võrdluseks, käesoleval perioodil sai Eesti 723,7 miljonit eurot).
• Osa vahenditest kasutatakse vastavalt Ülemkogu kokkulepetele ühise põllumajanduspoliitika I samba otsetoetuste 2014. ja 2015. aasta vähenemise kompenseerimiseks (hinnanguliselt 19 miljonit eurot). Sellest tulenevalt on eeldatav Maaelu arengukava 2014-2020 Euroopa Liidu poolne kaasrahastamine 702 miljonit eurot.
• Liikmesriikide poolne kohustuslik omaosalus on 25%, seega koos Eesti poolse osalusega on Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamise mahuks 936 miljonit eurot (võrdluseks, käesoleval perioodil 935,4 miljonit eurot).
Artikkel jätkub pärast reklaami
Meetmed?
• Meetmed, mille hulgast liikmesriigid saavad valiku teha, on ette antud Euroopa Liidu tasandil. Liikmesriikide jaoks on kohustuslik rakendada põllumajanduslikku keskkonnatoetust ning Leader-lähenemist. Maaelu arengukava 2014-2020 meetmete valik põhineb arengukava koostamise käigus kindlaks tehtud vajadustel ja eesmärkidel. Kokku on 2014-2020 perioodil kavas rakendada üle 20 erineva meetme (võrdluseks, käesoleval perioodil üle 30). Meetmete arv võrreldes käesoleva programmiperioodiga väheneb, tulenevalt vajadusest keskenduda suurima mõjuga ning enim tulevikuvalmidust suurendavatele tegevustele ning lihtsustada olemasolevat rakendussüsteemi. Arvestades vahendite piiratust, siis on 2014-2020 perioodil osa toetustest plaanis anda tagastatava abi vormis läbi finantsinstrumentide (laenud, tagatised).