Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 31. mai 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Räägime rahast: maaelu arengukava 2014-2020

Maaelu arengukava 2014–2020 eelnõu on mahukas dokument, mille alusel jõuab Eesti maaellu järgmise seitsme aasta jooksul 936 miljonit eurot.

Mis on mis?

• Maaelu arengu poliitika on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast. Ühine põllumajanduspoliitika koosneb kahest sambast – I samba moodustavad otsetoetused ja turukorraldusmeetmed, II samba moodustavad maaelu arengu toetused.

• Maaelu arengu poliitikat rahastatakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD). Nagu ka fondi nimetus viitab, tegeletakse selle raames põllumajanduse ning põllumajandusega seotud maaelu arengu aspektidega. Euroopa Liidu maaelu arengu poliitika eesmärkideks on põllumajanduse konkurentsivõime, loodusvarade jätkusuutlik majandamine ning maapiirkondade tasakaalustatud territoriaalne areng.

• EAFRD toimib liikmesriikides maaelu arengu programmide kaudu. Eestis koostatakse EAFRD vahendite kasutamiseks Maaelu arengukava 2014–2020.

• Maaelu arengukava 2014-2020 koostamist koordineerib Põllumajandusministeerium.

Kuidas MAKi koostatakse?

• Maaelu arengukava 2014–2020 koostamise osas partneritega konsulteerimiseks on moodustatud juhtkomisjon, kuhu kuulub 29 erinevat organisatsiooni, kes esindavad põllumajandust, keskkonda, metsandust, ettevõtlust, kohalikke omavalitsusi, külaliikumist, kohalikku algatust jm valdkondi. Ministeeriumidest on juhtkomisjonis esindatud Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium.

• Maaelu arengukava 2014-2020 meetmete väljatöötamine on toimunud nõuandva rolliga valdkonnapõhistes ekspertgruppides. Lisaks juhtkomisjonis esindatud organisatsioonidele on ekspertgruppidesse kaasatud eksperte ja esindajaid täiendavalt u 30 organisatsioonist. Maaelu arengukava 2014-2020 koostamise käigus on toimunud üle 70 juhtkomisjoni ja ekspertgruppide kohtumise.

Millised on MAKi eesmärgid?

Maaelu arengukava 2014-2020 raames keskendutakse järgmistele valdkondadele – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahela toimimine, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus. Maaelu arengukava 2014-2020 eesmärkideks on:

• Toimiv tootja, töötleja, nõustaja ja teadlase vaheline koostöö, ajakohane teadus- ja arendustegevus ning teadmussiire.

• Elujõulisele ja jätkusuutlikule toidutootmisele suunatud põllumajandussektor on konkurentsivõimeline, ressursitõhus ja jätkusuutliku vanuselise struktuuriga.

• Põllumajandussaaduste tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtjad omavad turujõudu ning nende vahel toimub koostöö põllumajandussaaduste tootmisel, töötlemisel ja turustamisel.

• Põllumajandusmaa kasutamine on keskkonnasõbralik ja piirkondlikke eripärasid arvestav, tagatud on elurikkuse, traditsiooniliste maastike ja kõrge loodusväärtusega põllumajanduse ja metsanduse säilimine.

• Maamajandus ja maapiirkonna elukeskkond on mitmekesised, pakuvad alternatiivseid tööhõivevõimalusi põllumajandusest vabanevale tööjõule ning tuginevad kohalikul ressursil ja potentsiaalil põhinevatele lahendustele.

Rahastamine?

• EAFRD rahastamise maht 2014-2020 programmiperioodiks on 84,8 miljardit eurot, millest Eesti saab 721 miljonit eurot (võrdluseks, käesoleval perioodil sai Eesti 723,7 miljonit eurot).

• Osa vahenditest kasutatakse vastavalt Ülemkogu kokkulepetele ühise põllumajanduspoliitika I samba otsetoetuste 2014. ja 2015. aasta vähenemise kompenseerimiseks (hinnanguliselt 19 miljonit eurot). Sellest tulenevalt on eeldatav Maaelu arengukava 2014-2020 Euroopa Liidu poolne kaasrahastamine 702 miljonit eurot.

• Liikmesriikide poolne kohustuslik omaosalus on 25%, seega koos Eesti poolse osalusega on Maaelu arengukava 2014-2020 rahastamise mahuks 936 miljonit eurot (võrdluseks, käesoleval perioodil 935,4 miljonit eurot).

 

Meetmed?

• Meetmed, mille hulgast liikmesriigid saavad valiku teha, on ette antud Euroopa Liidu tasandil. Liikmesriikide jaoks on kohustuslik rakendada põllumajanduslikku keskkonnatoetust ning Leader-lähenemist. Maaelu arengukava 2014-2020 meetmete valik põhineb arengukava koostamise käigus kindlaks tehtud vajadustel ja eesmärkidel. Kokku on 2014-2020 perioodil kavas rakendada üle 20 erineva meetme (võrdluseks, käesoleval perioodil üle 30). Meetmete arv võrreldes käesoleva programmiperioodiga väheneb, tulenevalt vajadusest keskenduda suurima mõjuga ning enim tulevikuvalmidust suurendavatele tegevustele ning lihtsustada olemasolevat rakendussüsteemi. Arvestades vahendite piiratust, siis on 2014-2020 perioodil osa toetustest plaanis anda tagastatava abi vormis läbi finantsinstrumentide (laenud, tagatised).

Teadmussiirde valdkonnas kavandatavad meetmed:

• Teadmussiire ja teave.

• Nõuandeteenuste toetamine.

• Koostöö.

Konkurentsivõime valdkonnas kavandatavad meetmed:

• Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks.

• Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid.

• Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine.

Toidutarneahela valdkonnas kavandatavad meetmed:

• Kvaliteedikavades osalemine ja kvaliteedikavade raames toodetud toodete promotsioon.

• Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks.

• Tootjarühmade loomine.

Keskkonna valdkonnas kavandatavad meetmed:

• Põllumajandusliku keskkonnatoetuse keskkonnasõbraliku majandamise toetus.

• Piirkondlik mullakaitse toetus.

• Keskkonnasõbraliku aianduse toetus.

• Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus.

• Ohustatud tõugu looma pidamise.

• Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus.

• Mahepõllumajandus.

• Natura 2000 toetus põllumajandusmaale.

• Natura 2000 toetus erametsamaale.

• Loomade heaolu toetus.

• Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine.

Maaettevõtluse ja kohaliku algatuse valdkonnas kavandatavad meetmed:

• Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas.

• Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine.

• LEADER kohalikuks arenguks.

 

Maaelu arengukava 2014-2020 ametlik esitamine Euroopa Komisjonile peaks toimuma oktoobri lõpus.

Jaga lugu
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad:
Sigrid SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 14 990
Erkki VilippReklaamimüügi projektijuhtTel: 51 77 736