13. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eelnõu kohaselt peaks uus kord jõustuma juba 1. jaanuarist 2014.a. See tähendab seda, et alates uuest aastast hakkavad Eestis kehtima kõikidele keskkonnavaldkondadele kohalduvad uued üldised reeglid. Et üldosa seaduses sätestatut oleks võimalik kõikidele keskkonnaõiguse valdkonna õigusaktidele kohaldada, muudetakse eelnõuga ka valdkondlikke seaduseid. Siiski peab mainima,  et nende muudatuste näol ei ole tegemist veel keskkonnaõiguse reformi lõpuleviimisega.

Keskkonnaseadustiku üldosa seadusega sätestatakse keskkonnaõiguse üldmõisted nagu keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitis ja käitaja, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Samuti kehtestatakse esmakordselt õigusakti tasandil keskkonnakaitse põhimõtted ja põhikohustused, sh käitaja üldised kohustused. Kehtestatakse ka keskkonnaalased õigused, nagu õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ning keskkonnaalased menetluslikud õigused. Muuhulgas muudetakse võõra maatükki ja veekogu kasutamise reegleid.

Olulisi muudatusi sisaldab seadus ka keskkonnaalase loamenetlusega seonduvalt, mis praegu kehtivate erinevate keskkonnalubade asemel näeb tulevikus ette ühtse keskkonnaloa andmise ühes menetluses. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu kohaselt ühtse loamenetluse reeglid küll esialgu ei jõustu.

Äripäeva teemaveebi pollumajandus.ee koostöös advokaadibürooga GLIMSTEDT korraldataval 22. augusti seminaril „Kas keskkonnanõuded söövad põllumehe kasumi?“ on osalejatel võimalik advokaadibüroo GLIMSTEDT esindajate käest soovi korral saada täiendavat infot keskkonnaõiguse reformi ning selle võimalike mõjude kohta ettevõtte tegevusele.

Autor: Mirjam Vili