Keskkonnaministeerium esitas kooskõlastamiseks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse muutmise seaduse ja selle rakendamise seaduse eelnõu.
Eelnõu kohaselt peaks uus kord jõustuma juba 1. jaanuarist 2014.a. See tähendab seda, et alates uuest aastast hakkavad Eestis kehtima kõikidele keskkonnavaldkondadele kohalduvad uued üldised reeglid. Et üldosa seaduses sätestatut oleks võimalik kõikidele keskkonnaõiguse valdkonna õigusaktidele kohaldada, muudetakse eelnõuga ka valdkondlikke seaduseid. Siiski peab mainima, et nende muudatuste näol ei ole tegemist veel keskkonnaõiguse reformi lõpuleviimisega.
Keskkonnaseadustiku üldosa seadusega sätestatakse keskkonnaõiguse üldmõisted nagu keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht, käitis ja käitaja, heide, heite piirväärtus, keskkonna kvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastus. Samuti kehtestatakse esmakordselt õigusakti tasandil keskkonnakaitse põhimõtted ja põhikohustused, sh käitaja üldised kohustused. Kehtestatakse ka keskkonnaalased õigused, nagu õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ning keskkonnaalased menetluslikud õigused. Muuhulgas muudetakse võõra maatükki ja veekogu kasutamise reegleid.
Olulisi muudatusi sisaldab seadus ka keskkonnaalase loamenetlusega seonduvalt, mis praegu kehtivate erinevate keskkonnalubade asemel näeb tulevikus ette ühtse keskkonnaloa andmise ühes menetluses. Kooskõlastamiseks esitatud eelnõu kohaselt ühtse loamenetluse reeglid küll esialgu ei jõustu.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäeva teemaveebi pollumajandus.ee koostöös advokaadibürooga GLIMSTEDT korraldataval 22. augusti seminaril „Kas keskkonnanõuded söövad põllumehe kasumi?“ on osalejatel võimalik advokaadibüroo GLIMSTEDT esindajate käest soovi korral saada täiendavat infot keskkonnaõiguse reformi ning selle võimalike mõjude kohta ettevõtte tegevusele.
Autor: Mirjam Vili
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.