Eesti Põllumajandusmuuseum ja Akadeemiline Põllumajanduse Selts korraldavad homme, 30. oktoobril 2013, kell 10.30–14.00 Eesti Maaülikooli taastuvate loodusvarade teaduskeskuses (Tartu, Kreutzwaldi 5) teadusajaloopäeva silmapaistvate põllumajandusteadlaste meenutamiseks.
Põllumajandusdoktor prof Nikolai Rootsi suurimaks teeneks on aluse panemine taimekasvatus-alasele teaduslikule uurimistööle Eestis ning põldkatsete korraldamine. Tema elust ja tööst nii Eestis kui pagulasena Rootsis räägivad Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Karl Annuk ja põllumajandusteaduste kandidaat Jaan Kuht.
Loodusteaduste doktor Elmar Leppik uuris seenhaigusi ning andis esimesena ülevaate Eesti vetikafloorast. Pagulasena jätkas ta oma teaduslikku tegevust, töötades mitmes Euroopa ja USA ülikoolis professorina. Tema osast teadusajaloos annab ülevaate Ken Kalling Maaülikooli teadusloo uurimise keskusest ning mikroseente herbaariumist räägib Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mükoloogia osakonna juhataja dr Bellis Kullman.
Põllumajanduskandidaat Arnold Sau algatusel loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemias rohumaaviljeluse eriharu ning ta rajas Eerikale õppe- ja uurimisbaasi. Neid ja teisigi tegemisi tutvustab oma ettekandes Maaülikooli prof Rein Viiralt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pärast ettekandeid on avatud vestlusring ning tehakse ringkäik taastuvate loodusvarade teaduskeskuses.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.