Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadusajaloo päev Eesti Maaülikoolis
Põllumajandusdoktor prof Nikolai Rootsi suurimaks teeneks on aluse panemine taimekasvatus-alasele teaduslikule uurimistööle Eestis ning põldkatsete korraldamine. Tema elust ja tööst nii Eestis kui pagulasena Rootsis räägivad Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Karl Annuk ja põllumajandusteaduste kandidaat Jaan Kuht.
Loodusteaduste doktor Elmar Leppik uuris seenhaigusi ning andis esimesena ülevaate Eesti vetikafloorast. Pagulasena jätkas ta oma teaduslikku tegevust, töötades mitmes Euroopa ja USA ülikoolis professorina. Tema osast teadusajaloos annab ülevaate Ken Kalling Maaülikooli teadusloo uurimise keskusest ning mikroseente herbaariumist räägib Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi mükoloogia osakonna juhataja dr Bellis Kullman.
Põllumajanduskandidaat Arnold Sau algatusel loodi Eesti Põllumajanduse Akadeemias rohumaaviljeluse eriharu ning ta rajas Eerikale õppe- ja uurimisbaasi. Neid ja teisigi tegemisi tutvustab oma ettekandes Maaülikooli prof Rein Viiralt.
Pärast ettekandeid on avatud vestlusring ning tehakse ringkäik taastuvate loodusvarade teaduskeskuses.
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele