Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 5. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Paljud riigid, sh Eesti, valmistuvad lähiaastatel piimatootmise suurendamiseks. Praegune soodne turuolukord ongi tootmise kasvu soosinud, kuid pikemas perspektiivis vajab tootmise laiendamine märkimisväärseid investeeringuid nii esmatootmisesse kui piima töötlemisse ja lisandväärtuse andmisesse.

„Strateegilise eesmärgi - muuta meie piimasektori eeldused mõõdukaks kasvuks, lisades olemasolevale toodangule kolmandiku - saavutamine nõuab jätkuvalt ahelapõhiseid meetmeid, mis võimaldaksid teha pikaajalisi läbimõeldud investeeringuid. Eesti piimatootmise kaasajastamine ei ole tänaseks kaugeltki valmis, samuti vajab piima töötlemise pool jõulist läbimurret uuele tehnilisele ja tehnoloogilisele tasandile,“ ütles foorumil Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja piimatoimkonna esimees Jaanus Murakas.

Eesti jaoks on piimatootmise arengu seisukohalt olulise tähtsusega küsimus põllumajanduspoliitika otsetoetuste ja maaelu arengukava toetuste rakendamine uuel perioodil.

„Piimasektori konkurentsivõime seisukohalt on kriitilise tähtsusega, et uuel perioodil oleks tagatud tõhusad meetmed aktiivse toidutootmise toetamiseks. Võrreldes seniste ettepanekutega peaks maaelu arengukava keskenduma enam pikaajalistele investeeringutele. Otse- ja maaelutoetuste rakendamine uuel perioodil ei tohiks vähendada loomakasvatajate sissetulekuid. Selles osas vajaksid pakutud ettepanekud olulist täiendamist,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.