Hiljuti soetas Kanadas, Ontario maakonnas paiknev Glenirvine Farm 10 000. DeLavali vabalüpsisüsteemi VMS. Eesti lehmi lüpsab 85 sarnast robotit.
Eesti lehmi lüpsab juba 85 DeLavali lüpsirobotit
Kõige suurem robotfarm on Metsaküla Piim ASis, kus tänaseks päevaks töötab kaheksa VMSi. Farmi suuromanik Jaan Metsamaa eelistab DeLavali VMSi udaraettevalmistuse tõttu, kuna VMS peseb spetsiaalse nisakannuga iga nisa eraldi ja põhjalikult. “Udaraettevalmistusega läheb DeLavalil konkurentidest küll veidi rohkem aega, kuid selle käigus toimub ka sõõrutamine, mistõttu läheb lüps tegelikult veel kiiremini,” selgitas Metsamaa. “Robot on väga hea pääsetee talunike jaoks, sest lapsed ei taha tihti end eluks ajaks kinni panna vanemate kõrvalt nähtud raske tööga. Kuid kui võtta kasutusele lüpsirobot ja teha töö paindlikumaks, siis ehk jäävad noored inimesed ka oma kodutallu tööle ja võtavad selle ühel päeval üle”.
Eesti esimesed DeLavali lüpsirobotid läksid Männiku Piima farmidesse
Männiku Piimas lüpstakse lehmi viie DeLavali lüpsirobotiga. Ettevõtte juhi Avo Samarüütli sõnul on toodang tõusnud pärast robotite kasutuselevõttu mitme tonni võrra ja tänaseks on nad Eestis esirinnas üle 10 000 kg toodanguga. Samuti on tema häälest uhkusenooti kuulda, kui ta räägib, et nende piim kuulub eliitsordi alla ilma, et nad karjast parimaid isendeid välja valiksid. Bakterite arv on aga nii madal, et võiks tervelt viis korda kasvada ja nende piim mahuks ikka eliidimõiste alla.
Samarüütli sõnul oskab loom hinnata investeeringuid tema heaolusse ja see tuleb toodanguga tagasi. „Mida paremad tingimused me neile loome, seda paremad tulemused saavutame. See on päris kindel,“ ütleb ta. „Loom on rahulik, lõbus ja puhas ning naudib vabadust.“ Viimastel aastatel kasutusele võetud lahenduste kohta ütleb Samarüütel, et ta ei teeks suurt midagi teisiti.
Kõige uuem DeLavali robotfarm on Kirbla OÜ, kus just sel nädalal neli VMS lüpsirobotit tööle hakkasid.
Seotud lood
Edu eelduseks on lisaks kvaliteetsele piimatootele ka Eesti piimasektori usaldusväärsus ja positiivne kuvand.
Piimatootmine ja –töötlemine saab elus püsida vaid konkurentsivõimet silmas pidades.
Tänavune Piimafoorum on sattunud Eesti piimanduse vaatepunktist väga vastuolulisele ajale. Ühelt poolt on näha sektori üha suurenevat potentsiaali, teisalt aga kerget ärevust tekitavaid arenguid lähiturgudel.
Piimafoorumil arutatakse piimasektori kohanemist muutuvate turutingimustega, eelkõige piima tootmiskvootide kaotamise valguses Euroopa Liidus 2015. aastal.
Tööjõupuudus põllumajandussektoris ja pidev vajaduste muutumine süvendab lõhet põllumehe ning tarbija vahel, mille tagajärjeks on usaldamatus ja teineteise mittemõistmine. Seetõttu on põllumajandussektoris üha olulisem pöörata teadlikumalt tähelepanu erinevatele aspektidele.
Viimased uudised
Svet: pakendiaktsiisi ei tule
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele