Kuidas kompenseeritakse Rail Balticu alla jäävad maad?

Raudtee eelprojekti valmides selgub, millises ulatuses on vajalik maa omandamine ja selle eest hüvitise maksmine. Olenevalt asukohast on maavajadus erinev, tulenevalt maapinna reljeefist ja raudtee tehnilistest lahendustest.

Omandatavate maaüksuste turuväärtuse väljaselgitamiseks tellitakse litsentseeritud ja atesteeritud maa hindajalt eksperdihinnangud. Läbirääkimised maaomanikega käivad  lähtudes eksperdihinnangute tulemustest. Läbirääkimiste käigus kuulatakse maaomanike selgitusi ja põhjendusi, tutvustatakse maa hindaja koostatud eksperdihinnangu sisu ning täpsustatakse maa võõrandamise tingimusi (hind, valduse üleandmise aeg, saagi koristamise või metsa raiumise võimalus jms).

Kõik maade omandamisega seotud kulutused (maamõõdutööd, müügilepingute notaritasud ja riigilõivud) tasub huvitatud pool. Juhul kui läbirääkimised vabatahtlikuks võõrandamiseks ei anna soovitud tulemusi ning maaomanik keeldub võõrandamisest, on Eesti Vabariigil õigus algatada sundvõõrandamismenetlus.

Põllumajandusettevõtjad ja metsaomanikud on toonud välja ka vajaduse projekti realiseerimisega kaasnevate kahjude hüvitamiseks lisaks maa võõrandamise eest saadavale tasule. Selleks peame konsultatsioone Maaülikooliga, et välja selgitada vastav metodoloogia, mida aluseks võttes oleks võimalik kaasnevaid kahjusid objektiivselt hinnata. Põhimõte on, et kui maa omanikel tekib kahju tulenevalt raudtee ehitamisest (ja käigus hoidmisest), siis tuleb see hüvitada. Aga kahjud peavad olema arusaadavalt põhjuslikus seoses raudtee ehitamisega ja tõestatavad ning mõõdetavad. Sellise hüvitise suuruse selgitab välja sõltumatu ekspert.