• 29.01.14, 19:45
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

KIK suunas 2013. aastal keskkonnaprojektidesse välisraha 182 miljonit eurot

Riik toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel struktuuritoetuste ja CO2 kvoodimüügi rahast möödunud aastal Eesti keskkonnaprojekte kokku 182 miljoni euroga. Suurimad  toetussummad struktuurivahenditest läksid veemajandusse.
„Meie eesmärk on suunata toetusi projektidesse, mis aitavad parandada nii loodus- kui ka elukeskkonda,“ ütles KIKi juhatuse liige Andrus Kimber. „Hea meel on selle üle, et möödunud aastal valmisid mitmed suurt hulka eestimaalasi mõjutavad veemajandusprojektid. Aga ka loodusmajad Tartus ja Pärnus, mis aitavad kaasa keskkonnahariduse andmisele kaasaegsel viisil,“ rääkis ta.
Perioodil 2007-2013 tehti puhta joogivee tagamiseks ja kanalisatsioonisüsteemide väljaehitamiseks investeeringuid kokku ligi 466 miljonit eurot. CO2 kvoodimüügi raha suunati projektidesse 59 miljonit eurot, millest üle poole ehk 32 miljonit eurot läks koostootmisjaamade ja katlamajade rajamiseks ning soojustrasside uuendamiseks.
„2013. aastal tegime ettevalmistusi ka uute projektide elluviimiseks. Sel aastal peaksid algama tööd nii 7 linna tänavavalgustuse uuendamiseks kui ka Tallinna trammiliikluse keskkonnasäästlikuks muutmiseks,“ ütles struktuuritoetuste kasutamise eest vastutav KIKi juhatuse liige.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Möödunud aasta lõpu seisuga oli välja makstud 562 miljonit eurot, mis on 71% eelmise perioodi jaoks eraldatud rahadest. Samas püsis toetuste rakendamisega seotud rikkumiste määr väga madal (0,05%), mis on Eesti rakendusüksuste hulgas üks parimaid näitajaid.
KIKil on aastateks 2007-2013 keskkonnavaldkonda investeerimiseks välisvahendeid kokku 797 miljonit eurot, millest CO2 kvoodimüügi vahendid on 66 miljonit eurot ning ülejäänud on struktuuritoetused.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele