Saaremaa Piimaühistu ja piimandusühistu E-Piim kavatsevad rajada uue ekspordile suunatud piimatööstuse. Kas see piimatööstus peaks olema kindlasti ühistulistel alustel?
Poolt
Eesti piimanduse strateegia 2012-2020 eesmärkide järgi peaks meie riigi territooriumil toimuma suur piimatoodangu töötlemine. Seejuures on väga tähtis ühistuline ettevõtluse vorm, kuna piimatootjatele antud garantiidest sõltuvad ka edasised arengud piimakarjades ja maaelus tervikuna.
Seniste mudelite puhul on Eesti piimatoodete eksportijatele määravaks pikaajaliselt väljakujunenud suhted ja koostööpartnerid. Näiteks kui viimaste jõulutervituste taustal levis teave, et Venemaa kehtestab Eesti piimale sisseveokeelu, puudusid paljudel kodumaistel tööstustel vajalikud tagauksed kitsikuste vältimiseks. Suuremast seisakust pääsemiseks suurendatakse toorpiima müüki välisturul ning vaikselt surutakse ennast kohapealsete tootjatega ühte katlasse.
Laiapõhjaline koostöö. Uus suuremahuline ja kõrget lisaväärtust tootev ühistuline piimatööstus võimaldaks maandada Eesti piimatootjate praeguseid pingeid ning taastada löögi all olevad tarneahelad kiiremini. Üleriigilise tööstuse tegevusse on vaja kaasata erinevaid organisatsioone ning arendada turunduslikku võimekust, kodumaist teadustegevust ja kõrgtehnoloogilisi lahendusi; kuid ka talunike huvid peavad olema selgelt ja pikaajaliselt kaitstud. Laiapõhjaline koostöö peaks tipnema piirkondlikul tasandil stabiilsusega väljundites ja hindades.
Eesti tootjad vajavad julgustust, et suurendada piimatoodangut praeguse väljalüpsiga võrreldes kolmandiku võrra. Kava järgi peaks lisanduma kuni 33 500 piimalehma. Suureneb ka vajadus kasutada täiendavaid põllumajandusmaid ning ehitistesse, masinatesse ja seadmetesse tuleb investeerida vähemalt 170 miljonit eurot.
Kitsamad huvid. Sellise arengu eeldusena peab välistama olukorra, kus tööstuses kujunevad kokkuostuhinnad ja koostöövormid kolmandate osapoolte huvidest lähtuvalt. Maaelu arengukavaga plaanitud riigipoolne toetus ei saa lõpptulemusena teenida kitsamaid huvisid ja hüvesid.
Hiljuti juhtisid Saaremaa Piimaühistu ja E-Piim ühisdeklaratsiooniga tähelepanu vajadusele arendada ühistulist tegevust kodumaises piimatööstuses. Neil ühistutel on pikaaegsed kogemused kõrge lisaväärtusega piimatoodete tootmisel paljuski just talunike usalduse tõttu.
Nüüd soovime toetada uue tööstuse käivitumist ning arendada laiapõhjalist koostööd maaelu ja majanduse tugevdamiseks laiemalt.
Seotud lood
Piimakvoodi ületamine võib tuua piimatootjale Kehtna Mõisa OÜ 86 000 euro suuruse trahvi, mis koos riigitoetuse kadumisega paneks ettevõtte raskesse olukorda.
11 liikmesriigi tootjad pole nõus "piimatrahviga" ja paluvad rakendada täiendavaid meetmeid, et tagada viimasel aastal enne piimakvootide kaotamist sujuv üleminek tootmise mahuliste piiranguteta süsteemile.
Pole halba ilma heata, Venemaa hetkel piirab piima sissevedu, kuid maailmas on suur nõudlus piima järele ja ka hinnad on head, märkis E-Piima juht Jaanus Murakas Venemaa tollipiirangute kohta.
Tuleb tööd teha ja Venemaa välja toodud puudused kõrvaldada, kuid need on väga ranged, märkis Saaremaa Piimatööstuse juht Andi Saagpakk.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?
Hetkel kuum
Tagasi Põllumajandus esilehele