Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tootjad pole rahul piimatrahviga
Täna, 5. veebruaril kohtusid tootjate esindajad Brüsselis Euroopa Komisjoni ametnikega, et selgitada tekkinud olukorda seoses piima tootmiskvootide rakendamisega enne kvoodisüsteemi kaotamist 2015. aastal. Komisjoni poolt osalesid arutelul põllumajandusvolinik Dacian Ciolose kabinetiülem Georg Häusler ja kabineti liige Alexandra Catalao, samuti põllumajanduse peadirektoraadi direktor Hermanus Versteijlen ja piimanduse valdkonna juht Brigitte Misonne.
„Leiame, et viimasel kvoodiaastal pole mõistlik rakendada kvoodiületamise tasu, mis paneb kvootide kaotamiseks valmistuvad piimatootjad täiendava majandusliku surve alla. Lisaks sellele ei suuda Euroopa Liit tootmist piirates ära kasutada maailmaturu võimalusi ning kasvav nõudlus piimatoodete järele kaetakse ühenduseväliste riikide poolt,“ ütles tänasel kohtumisel osalenud Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Kohtumisel osalenud tootjate esindajad leidsid, et sujuva ülemineku tagamiseks tuleks kas vähendada kvoodiületamise tasu suurust, suurendada viimasel kvoodiaastal riikidele eraldatavaid kvoote või kohandada piima rasvasisalduse korrigeerimise süsteemi. Nendeks sammudeks vajaliku seadusandliku protsessi keerukust arvestades peaks Euroopa Komisjon alustama põllumajandusturgude ühises komitees just viimasest ehk piima rasvasisalduse korrigeerimise süsteemi kohandamisest. See aitaks tõsta EL piimatootjate konkurentsivõimet niigi keerulises üleminekufaasis, ilma et peaks fundamentaalselt muutma kehtivat õigustikku.
Komisjoni esindajad olid meie ettepanekute suhtes kõhklevad, kuna see avaks tervisekontrolli raames saavutatud poliitilise kokkuleppe. Seda enam on vajalik, et muutusi pooldavad riigid leiaksid liitlasi ja tõstataksid küsimuse nõukogus veelkord. "Eesti põllumajandusminister on meie ettepanekuid seni toetanud, loodetavasti kasutab minister ka 17.-18. veebruarini toimuval EL põllumajandusministrite kohtumisel võimalust selle küsimuse tõstatamiseks,” lisas Sõrmus.
Eestis on kvoodisüsteemi rakendatud alates 2004. aastast, mil Eesti sai Euroopa Liidu liikmeks. Sellest ajast pole Eesti ühelgi aastal EL poolt meile seatud tootmiskvooti ületanud. Eestis toodetud piima kogus on ulatunud maksimaalselt 94%-ni riiklikust kvoodist.
Eestil on sellel ja järgmisel kvoodiaastal õigus toota 692 926 tonni piima. Soodne turuolukord, viimasel ajal valminud uued lüpsilaudad ja lehmade produktiivsuse kasv on viinud Eestis toorpiima tootmise suurenemiseni. Põllumajandusministeeriumi prognoosi kohaselt suudavad Eesti piimatootjad senise kasvutempo jätkumisel toota käesoleval, 31. märtsil, lõppeval kvoodiaastal 99% Eestile eraldatud kvoodist, kuid viimasel kvoodiaastal (2014/2015) on oodata riikliku kvoodi 5% ületamist. Kvoodiületamise tasu suurus on 27,83 eurot 100 kg piima kohta, mis tähendab, et Eesti tootjatel tuleb halvemal juhul viimase kvoodiaasta eest maksta kokku ca 9,6 miljonit eurot kvoodiületamise tasu. Tasu maksmise kohustus langeb nendele ettevõtetele, kes ületavad riikliku kvoodi ületamise korral ettevõttele määratud individuaalset tootmiskvooti.
Piima tootmiskvootide süsteem loodi 1984. aastal ja selle eesmärgiks oli piirata võimalikku piima ületootmist ühenduses. 2008. aastal otsustati, et EL piimakvootide süsteem kaotatakse alates 1. aprillist 2015, sujuvaks üleminekuks suurendati kuni käesoleva kvoodiaastani igal aastal riikide tootmiskvoote.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Juht, kui otsid oma põllumajandusfirmasse töötajaid, siis vaata siia
Üritused
Hetkel kuum
Vaata suurt fotogaleriid kahest messipäevast!
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele