Põllumajanduse ja märgalade seostest ning mitmetest köitvatest ettevõtmistest räägitakse lähemalt 6. veebruaril Tartu loodusmajas toimuval seminaril “Eesti märgalad 2014”. Samas kuulutatakse välja Eesti ühe olulisima märgala Alam-Pedja looduskaitseala 20. aastapäev.
“Rahvusvahelise märgalade päeva puhul võtame kokku teadaoleva info Eesti märgalade seisundist ning anname ülevaate riiklikest plaanidest märgalade kaitsmisel ja taastamisel,” sõnas Eesti Märgalade Ühingu ekspert ja ürituse peakorraldaja Marko Kohv. “Ühtlasi räägime märgalade suhetest põllumajandusega ning tutvustame märgaladega seotud uusi õppematerjale.”
Tänavuse märgalade päeva teemaga soovitakse esile tõsta märgalade tähtsust ja rolli põllumajanduses ning põllumajanduse mõju märgaladele. “Märgalade käekäik sõltub oluliselt sellest, kas ja kuidas neid põllumajanduses kasutatakse,” rääkis Eestimaa Looduse Fondi keskkonnasõbraliku põllumajanduse ekspert Aleksei Lotman. “Samas võivad märgalad ise toimida puhveraladena põllumajandusliku reostuse leviku peatamisel,” lisas Lotman.
Täpsemat infot märgalade seminari kohta leiab
SIIT.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Samalt veebilehelt saab ühtlasi vaadata videosalvestusi seminaril peetud ettekannetest. Seminari korraldavad Eesti Märgalade Ühing, Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaamet, Peipsi Koostöö Keskus ja Tartu Keskkonnahariduse Keskus.
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.