Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
EPKL: toetuste vähendamine surub Eesti toidu konkurentsist välja
„Riigi kokkuhoiuplaanid maaelu arengukava ja põllumajandustoetuste osas seavad tõsisesse ohtu Eesti põllumajandussektori ja toidutootmise konkurentsivõime. Arvestades, et Eesti põllumajandustoetused on jätkuvalt Euroopa Liidu kõige madalamate hulgas ja käesoleva aasta riigieelarves ei nähta erinevalt naaberriikidest ette vahendeid põllumajanduse üleminekutoetuste maksmiseks, siis tähendaks maaelu arengukava kärpimine meie tootjate konkurentsiolukorra tõsist halvendamist,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Ainuüksi riigi varasem otsus loobuda Euroopa Liidu poolt lubatud täiendavate põllumajanduse üleminekutoetuste maksmisest tähendab, et riik säästab käesoleval aastal põllumajandussektori arvelt ca 25 miljonit eurot. Paljudele Eesti piimatootjatele, lihaveisekasvatajatele ja teraviljatootjatele tähendab see otsus ettevõtte tasandil 20-40% põllumajanduse otsetoetuste langust käesoleval aastal.
„Viimased kaks aastat arutusel olnud maaelu arengukava ja selle rahastamise eelnõu on ilma kärpetagi põhjustamas lisaks otsetoetuste langusele keskkonna-, loomade heaolu ja teiste maaelutoetuste vähenemist. On äärmiselt kahetsusväärne, et siseriiklikud otsused on nullimas Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel ja ühenduse eelarveläbirääkimistel valitsuse ja põllumajandusorganisatsioonide tõhusas koostöös saavutatud positiivsed tulemused. Valitsus peab leidma võimalused maaelu arengukava vähemalt 25% kaasfinantseerimiseks ja ca 20 miljonit eurot tuleva aasta riigieelarvesse põllumajanduse üleminekutoetuste maksmiseks,“ rõhutas Sõrmus.
Maaelu arengukava riigipoolse rahastamise vähendamine kavandatud 25%-lt 15%-le halvendab meie toidutootjate olukorda võrreldes Eesti naaberriikidega. Läti valitsus kavandab sealse maaelu arengukava 32% riigipoolset kaasfinantseerimist, lisaks on nende eelarves juba selleks aastaks kavandatud vahendid täiendavate üleminekutoetuste maksmiseks Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalses mahus. Leedu põllumajanduskoja sõnul on ka Leedus laual maaelu arengukava 25% kaasfinantseerimine ja täiendavate otsetoetuste maksmine. Lääne-Euroopa riigid panustavad maaelu arengukavade rahastamisel minimaalselt 47% riigieelarve vahendeid, Soomes ulatub riigi osalus ca 70%-ni. Euroopa Liidu määruse kohaselt on ühenduse minimaalne panus maaelu arengukavade finantseerimisel 20% ja liikmesriikidel on võimalus panustada kuni 80%.
Seotud lood
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele