Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 14. märts 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskkonnaamet: ettevõtted vastutavad keskkkonna säästmise eest
Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) järgi on täna juba 20 protsenti surmadest Euroopa Liidus algselt tingitud keskkonnatingimustest, mis viitab ilmselgele vajadusele keskkonnakasutuse ohjamisel. Keskkonnaameti eesmärk pole sundida ettevõtteid keskkonnaluba taotlema, vaid algatus peab tulema luba vajavatelt inimestelt ja ettevõtjatelt.
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Taimar Ala sõnul Keskkonnaameti peamisteks eesmärkideks katkestada täielikult majanduskasvu ja keskkonnaseisundi vahelised seosed ning saavutada pinna- ja põhjavee hea seisund 2015. aasta lõpuks.
„Keskkonnaluba peavad taotlema kõik, kes tegelevad vee erikasutuse, saasteainete viimisega paiksest saasteallikast välisõhku, jäätmete käitlemise, maavara kaevandamise ja kiirgustegevusega. Meie põhimõte on vaadata keskkonnaloa taotlemise juures terviklikkust. Täna on meil sageli tegemist erinevate arendajate ja ettevõtjatega, kes nõutud tingimustesse mahtumiseks jagavad oma tootmismahud kolme erineva juriidilise isiku vahel või rajavad tootmise ühe üksuse teise valda. See tekitab vaidlusi, sest meie loeme siiski need asjad terviku juurde kuuluvaks,“ selgitas Ala märtsi alguses Tallinnas toimunud keskkonnaseminaride sarja avaseminaril.
Seminaril keskkonnakasutuse reguleerimise vahenditest ülevaate andnud Ala tõdeb, et ametnikud on nõudlikud, sest taotluste tegemise ja saamise kvaliteet on väga oluline. „Ma ei tea, kas varem anti keskkonnalubasid pealiskaudsemalt või olid nõuded leebemad, aga täna tagab kvaliteedi kindlasti tihedam kirjavahetus ning kohapealsed kohtumised. Olen nõus, et on kohti, kus on paindlikkust vähe ning mõned nõuded tunduvad lausa totrad, aga eks see tuleb sellest, et kunagi taheti õigusakte kuritarvitada.“
Keskkonnaloaga kaasneb sageli keskkonnatasu, mille määramise eesmärk on vältida või vähendada loodusvarade kasutamisega, saasteainete keskkonda heitmisega ja jäätmete kõrvaldamisega seotud võimalikku kahju. Seda maksab isik, kes on saanud keskkonnaloaga või seadusega sätestatud muul alusel õiguse eemaldada looduslikust seisundist loodusvara, heita keskkonda saasteaineid, kõrvaldada jäätmeid või on teinud seda vastavat õigust omamata.
Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ avaseminar toimus märtsi alguses keskkonnaministeeriumis. Avaseminaril arutleti põhiteemana, kas ettevõtja tegutsemisvabaduse piiramine riigi poolt võib viia ettevõtte pankrotini. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.
Jaga lugu 
Liitu Põllumajanduse iganädalase uudiskirjaga, et ükski oluline teema valdkonnas ei jääks märkamata.
Pollumajandus.ee suurtoetajad:
Pollumajandus.ee toetajad: