Tomatikasvataja Voldemar Kamenik kurdab ajalehes Pealinn, et ketipoed nõuavad talupidajailt boonuseid ja seepärast maksabki kodumaine kaup poes hingehinda.
Paraku pole suurpoodideta võimalik suuremas koguses kodumaist toidukaupa müüa, kirjutab keskerakondlik ajaleht
Pealinn.
Mõni aasta tagasi müüs kohalik tarbijate ühistu Kameniku sõnul tomatit vaid 11% juurdehindlusega. "Tulemuseks oli, et ühe inimese kohta müüsime Põlvas tomatit 5,5 korda rohkem kui mujal Eestis. Aga siis maksis see tomat poes ka nelja-viiekümne sendi kandis," rääkis Kamenik.
Majandusõppejõud, doktor Ivar Soone ütleb, et tootjalt võetakse raha umbes 15 eri asja eest. Alates sortimenditasust, et kauplus kaupa üldse sisse võtab, riiulipositsiooni eest, et see nähtaval oleks, eriväljapaneku eest, kui tahetakse kampaaniat teha, jne.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Möödunud aastal avaldati põllumajandus-kaubanduskoja infolehes uuringu tulemused, kus paluti väiketootjatel hinnata oma läbisaamist partnerite ehk suurte poekettidega. 95% 22 küsitletud kodumaise toidu tootjast tunnistas üldist nn hirmu suurpoodide ees. 91% vastanutest aga nõustus küsimustikus toodud väitega, et suhetes jaekaubanduskettidega on nad tundnud kartust, et ebaõiglaste tingimuste vaidlustamine võib halvendada ärisuhteid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vasika elu algus määrab tema tuleviku. Kui veel mõnikümmend aastat tagasi piisas sellest, et loom sai sooja ja piima, siis tänane teadmine ja tehnoloogia on muutnud vasikakasvatuse palju täpsemaks ning kontrollitumaks. Farmides räägitakse „kuldse tunni“ olulisusest ja automatiseeritud söötmissüsteemidest, mis on vähendanud haigusi ja muutnud töö inimestele kergemaks.