Autor: Harry Tuul • 16. aprill 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kalaliit sanktsioonidest: eksport Venemaale võib lõppeda

Eesti Kalaliidu juhataja Valdur Noormägi hinnangul võib senisest suuremate sanktsioonide rakendumisel Venemaa vastu lõppeda kalatoodete eksport tolliliidu maadesse.

"Euroopa Liidu sanktsioonide uus laine mõjutab kindlasti Eesti kalatööstust, eriti neid kalatööstusi , millede tooraineks on Läänemere kilu-räim ja sihtmaaks tolliliitu kuuluvad maad," rääkis Noormägi.

"Hoolimata sellest, et Vene järelvalve sulges 9. jaanuaril suuremate Eesti kalatööstuste ekspordi võimaluse tolliliitu, mis peamiselt töötavad kilu-räime baasil, on ikkagi väiksematel kalatöötlejatel võimalik veel tolliliitu midagi eksportida," selgitas Noormägi. Kahel ettevõttel on vahepeal ka luba taastatud.

"Kõnelustes Valgevene ja Kasahhi ärimeestega ollakse väga suure probleemi ees, sest nõudlust meie toodete järele on, aga eksportida kalatooteid sisuliselt ei ole võimalik. Kui Euroopa Liit rakendab täiendavaid sanktsioone Venemaa vastu, on oht, et Rosselhoznadsor leiab põhjused, et võtta meie ettevõtetel eksportimise võimalus tolliliidu maadesse," viitas ta Vene veterinaarteenistusele.

Noormägi sõnu on avalik saladus, et Kreml kasutab Rosselhoznadsori oma majandus-poliitiliste otsuste elluviimiseks ja tolliliidu siseturu kaitseks. "Natuke leevendab olukorda Balkani turg, kuid tolliliidu maad ja Ukraina on kilu-räime suurimad tarbijad. Euroopa Liidu maadesse sellistes kogustes, mida tarbib Ukraina ja tolliliit, eksportida ei ole võimalik. Kõige selle tulemusena on kindlasti töökohtade arvu vähenemine sektoris, kuid mitte sellisel määral, mis oleks katastroofiks Eesti kalatööstustele," selgitas Noormägi.

Kalatööstused, mis töötavad mageveekala baasil (koha, ahven, haug, latikas) nii suure probleemi ees ei seisa. Nende kalade peamine turg on Euroopa ja Põhja-Ameerika. Eesti impordib Venemaalt mageveekalu (Peipsi järve Vene pool) ning sealt võib tulla mõningane tagasilöök, kuid see ei saa sektorile määravaks, leidis Noormägi.

"Üldiselt tuleks arvestada sellega , et Venemaa on oluline tooraine allikas Euroopa Liidu varustamisel kala ja kalatoodetega ja samas on Venemaa ise väga suur kalatoodete importija. Euroopa Liidu esimeste sanktsioonide mõju kalakaubandusele Eestile veel suurt mõju ei avaldanud. Ülevaadet kolmanda laine sanktsioonidest veel ei ole ning ei usu, et Euroopa Liit kehtestab täieliku kaubandusembargo Venemaaga," ütles Noormägi.

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960