Põllumaa on pensionifondidele pikaajaliseks hoidmiseks põhimõtteliselt huvitav varaklass. Praktikas on aga seadusest tulenev piirang, mille järgi pensionifond ei saa äriühingus omada suuremat osalust kui 10%, kirjutab Danske pensionifondide fondijuht Martin Hendre.
Seetõttu ei saa pensionifond üksi asutada ega kontrollida äriühingut, mis maid omandaks, põllumeestele edasi rendiks ning oleks registreeritud põllumajandusettevõttena. Otse fondi nimel maaomanikuna ei kvalifitseeru pensionifond põllumajandustoetustele.
Kui vaadata kvaliteetse põllumaa pakkumist, siis suuremad põllumaaomanikud otsivad pigem tehinguid, kus maad soovitakse müüa koos ettemääratud hinnaga tagasiostuõigusega ning müüdud maa vahepeal mõneks aastaks rendile võtta. Sellisel puhul saab investor hoidmisperioodil mõneprotsendilist maa renditulu, samal ajal jääb investori osalus maa võimalikus hinnatõusus väga madalaks.
Ajad mis tahes põllumaa passiivseks omandamiseks puhtalt hinnatõusule spekuleerimise eesmärgil on praegu möödas. Pikaajaline, kuluefektiivne ja mõlemale osapoolele sobiv omandistruktuur on seega pensionifondi põllumaainvesteeringu puhul võtmeküsimus.
Seotud lood
Indrek Neivelt ütles, et põllumajandusettevõtted võiks müüa maa pensionifondidele ja ise olla rentnikuks, siis saaksid maaharijad ka reaalset raha investeeringute tegemiseks. k
2025. aasta kevad on toonud põldudele positiivse pildi: taliviljad on hästi talvitunud ning taimed on tugevad, hoitud ja toidetud. Ilmastik on kevadel olnud küll heitlik, kuid üldpilt on lootustandev. Linas Agro agronoomiaeksperdi Mart Toomsalu sõnul on rõõm tõdeda, et põllumehed ei ole sellel kevadel lämmastikväetisega kokku hoidnud, mis omakorda kajastub taimede heas seisukorras.