Eesti ja Venemaa valitsustevaheline kalapüügikomisjon leppis kokku püügitingimustes Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel käesoleva aasta teiseks poolaastaks.
„21. juunist kuni juuli lõpuni on lubatud Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel taas kõigi püügivahenditega rääbist püüda" ütles Eesti delegatsiooni juht Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp.
Mõlema riigi teadlaste arvamuse kohaselt on praegu heas seisus haugi, ahvena ja särje varu. Latika ja koha varud on aga nõrgemal tasemel. Rääbisevaru on paranemas, kuid selle suurenemist pidurdab arvukate röövkalade, peamiselt koha ja ahvena surve.
2014. aasta püügimahud lepiti kokku juba eelmise aasta novembris. Eesti kalurid saavad tänavu piirijärvedest püüda ahvenat 800, koha 650, latikat 750, haugi 120, särge 350 ja rääbist 25 tonni.
Petrozavotskis toimunud kalandusläbirääkimistel lepiti kokku, et 1. septembrist võib Peipsi järvel püüda kala põhjanooda ehk mutnikuga ja pöörinoodaga. Samuti võib 1. septembrist püüki alustada nakkevõrkudega, mille silma suurus ei või olla väiksem kui 130 millimeetrit.
Kuna püügivahenditesse satub sügisel tõenäoliselt palju kehtivast alammõõdust väiksemaid kohasid, mida ei saa eluvõimelisena vabastada, siis lepiti kokku, et 1. septembrist võib püüda 30-sentimeetrise alammõõduga koha. Teadlaste arvates ei ole alammõõtu vähendamata sügisest püügihooaega võimalik läbi viia. Samas tuleb püügikvootide täitumisel püük kohe lõpetada.
„Koha alammõõtu on vaja vähendada, et kalurid saaksid mutnikutega püüda järves ülekaalu saavutanud ahvenat. Selline on ka teadlaste soovitus, sest muidu võib ahven hakata pärssima teiste kalaliikide arvukust,“ märkis Lamp.
Nii Eesti kui ka Venemaa delegatsiooni liikmed olid mures ebaseadusliku püügi pärast Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel. Järelevalve tõhustamiseks, ebaseadusliku kalapüügi vähendamise ja püügiandmete paremaks kogumiseks lepiti kokku, et mõlema riigi kõik mutniku- ja pöörinoodapüügiga tegelevad laevad peavad sarnaselt eelneva aastaga olema varustatud elektrooniliste jälgimisseadmega. Lisaks jätkatakse teisel poolaastal ka ühiseid kontrollreide.
Järgmine valitsustevaheline kalapüügikomisjoni istung, kus lepitakse kokku 2015. aasta piiriveekogude püügikvoodid, toimub Eestis 2014. aasta novembris.
Seotud lood
Eesti põllumehed saavad uue ülitõhusa teravilja fungitsiidi, milles sisaldub tipptasemel Inatreq™ active toimeaine – keemia, mis põhineb looduslikult esinevatel mullabakteritel.