Autor: Kaisa Gabral • 1. juuli 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maadevahetuse saaga läbi: süüdi

Kaheksa aastat väldanud maadevahetuse kohtusaaga jõudis täna lõpule. Riigikohus jättis ringkonnakohtu süüdimõistvad otsused jõusse.

Riigikohus langetas täna otsuse ja jättis ringkonnakohtu mõistetud karistused muutmata. Einar Vettuse suhtes lõpetati kriminaalmenetlus menetluse mõistliku aja möödumise tõttu. Samal põhjusel kergendati Ester Tuiksoo karistust.

Riigikohus luges nõuetekohaselt tõendatuks, et Villu Reiljan, Kalev Kangur ja Ester Tuiksoo võtsid oma ametiseisundi kasutamise eest vara või nõustusid seda tulevikus vastu võtma. Neile andsid vara või lubasid seda anda Tullio Liblik ja Tarmo Pedjasaar, samuti Toomas Annus, kes tegutses aktsiaseltside Merko Ehitus (praegune Järvevana) ja E.L.L. Kinnisvara huvides.

Küll leidis Riigikohus, et ametialased teod, mille eest Villu Reiljanile, Kalev Kangurile ja Ester Tuiksoole vara anti või lubati, ei olnud iseenesest seadusega keelatud ja seetõttu vastutavad süüdistatavad pistise võtmise või andmise eest. Pistise ja altkäemaksu süüteokoosseisud erinevad teineteisest üksnes selle poolest, et pistise puhul antakse ametiisikule vara teo eest, mis muidu oleks seaduslik. Altkäemaksu korral võtab aga ametiisik soodustust teo eest, mis oleks õigusvastane ka juhul, kui talle selle eest soodustust ei antaks.

Arvestades tegude toimepanemise kestust ja ulatust, samuti seda, kuivõrd kõrgetel ametikohtadel olid isikud, kellele pistist anti, ei kergendanud kolleegium vaatamata süüdistatavate tegude õigusliku hinnangu muutumisele, neile mõistetud karistusi.

Kolleegium tuvastas, et ringkonnakohus ei näidanud otsuses ära tõendeid selle kohta, et Kalev Kangur võttis Tarmo Pedjasaare kaasabil oma ametiseisundi kasutamise eest vara Einar Vettuselt. Üldjuhul toob kohtu selline viga kaasa kriminaalasja saatmise uueks arutamiseks esimese või teise astme kohtule. Praeguses asjas tühistas aga Riigikohus Einar Vettuse, Kalev Kanguri ja Tarmo Pedjasaare süüditunnistamise kõnealuses teos ja lõpetas selles osas kriminaalmenetluse, sest kriminaalasja uus arutamine rikuks süüdistatavate õigust kohtuasja menetlemisele mõistliku aja jooksul.

Kolleegium tõdes, et arvestades kriminaalasja keerukust ja mahukust, ei ole süüdistatavate õigust menetlusele mõistliku aja jooksul praeguseks veel rikutud. Ainukeseks erandiks on Ester Tuiksoo, kelle taotluse kriminaalasja eraldamiseks jättis maakohus alusetult rahuldamata. Ester Tuiksoo õiguste rikkumise heastamiseks kergendas Riigikohus talle mõistetud karistust.

 Taust: Maadevahetuse kriminaalasi

Kriminaalasja keskmes on Merko tütarfirma Woody OÜ, mille valduses oli viis tükki Pirita jõe kaitsealal, seal hulgas näiteks enamik Pirita kloostri tagusest saarest.

12. septembril 2006 allkirjastas toonane keskkonnaminister Villu Reiljan käskkirja, millega nõustus vahetama Woody omanduses Pirita jõe kaitsealal asunud krundid nelja riigile kuuluva maatüki vastu Tallinnas.

Neist suurim ja väärtuslikum oli 9,8 hektarit elamumaad Haaberstis, Arigato spordikeskuse ja Harku järve vahel. Väärtuselt teine tükk oli 2002 ruutmeetrit südalinnas Kosmose kino kõrval. Paketti lisati veel kaks kõrvuti asetsevat krunti Lasnamäe tööstuspiirkonnas Armatuuri tänaval. Kokku oli vahetuse maht toonastes hindades 107 miljonit krooni.

Tehingut ei viidud lõpule, sest sekkus kaitsepolitsei. Kaks ministrit, maa-ameti peadirektor, Merko juht ja veel kolm skeemi segatud ärimeest sattusid kohtupinki süüdistatuna, et ministritele ja tippametnikule anti altkäemaksu, et nad soosiksid vahetustes just neid ärimehi.

Milles seisnes süüdistus?

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi andsid Villu Reiljan keskkonnaministrina ja maa-ameti juht Kalev Kangur ärimeestele teavet, millised looduskaitseliste piirangutega maatükid saab vahetada riigikinnistute vastu.

Ettevõtjad, keda Reiljan ja Kangur väidetavalt aitasid, olid Merko suuromanik Toomas Annus, IRLi Tartu piirkonna juhatuse endine liige Tarmo Pedjasaar, ettevõtte TSM juht Einar Vettus ja Saarte Investeeringute juht Tullio Liblik.

Kanguri, Reiljani ja Tuiksoo väidetavad hüved

Kangur, Reiljan ja toonane põllumajandusminister Ester Tuiksoo said süüdistuse kohaselt ametialaste ebaseaduslike tegude eest ärimeestelt vara ja soodustusi.

Süüdistuse järgi sai Kangur maa-ameti peadirektorina altkäemaksuna saadud varjatud firmaosaluste kaudu kasu ligi 20 miljoni krooni. Süüdistuse kohaselt maksis Annus oma õemehe kaudu Kanguri korteri sisekujunduse ja sisustuse eest üle 281 000 krooni.

Süüdistuse järgi sai Reiljan Annuselt kunagise Rahvaliidu endise peasekretäri Lea Kiiviti jaoks tasuta kasutada ASiga Merko Ehitus seotud korteri Tallinnas Rävala 19 asuvas majas. Riigiprokuratuuri kinnitusel lubas Annus Reiljanile anda tulevikus ka variisiku nimele osaluse mõnes enda firmas.

Süüdistuse järgi nõustus Tuiksoo põllumajandusministrina altkäemaksu eest eelistama Annuse firmasid ministeeriumile uute rendipindade leidmise konkursil ning pidi saama selle eest vastu määramata ajaks tasuta kasutusele korteri.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi tegid süüdistatavad altkäemaksude eest 13 vahetust looduskaitselise piiranguga kinnisasjadega kokku 250 miljoni krooni ehk ligi 16 miljoni euro väärtuses.

Maadevahetajate süüdimõistmine

Harju maakohus mõistis 2012. aasta 19. juunil kohtualused õigeks, kuid  Tallinna ringkonnakohus tühistas selle lahendi ja karistas 2013. aasta 19. juunil süüdimõistetud poliitkuid ja ärimehi tingimisi vangistustega ning mõistis juriidiliste isikutena kohtu all olevatele firmadele suured rahakaristused.

Villu Reiljani lõplikuks karistuseks arvutas ringkonnakohus kolm aastat ja kuus kuud vangistust, tingimisi nelja-aastase katseajaga.Ester Tuiksoo pidi vastu võtma poolteise aasta pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Tuiksoo pidi riigi tuludesse kandma 2737 eurot.Toomas Annusele määras kohus kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.Kalev Kangurile määrati nelja aasta ja kuue kuu pikkune vangistus. Sellest kaks kuud ja 19 päeva oli Kangur eeluurimise ajal vahi all, ülejäänud karistusosa tuleb tal kanda tingimisi viieaastase katseajaga. Kohtu otsusega pidi Kangur riigi tuludesse kandma 17 972 eurot.Tarmo Pedjasaarele määras kohus karistuseks kaks aastat ja kuus kuud vangistust. Sellest ühe kuu ja seitse päeva viibis ta eeluurimise ajal vahi all, ülejäänud karistusaeg tuleb tal kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.Einar Vettusele määrati kaheaastane vangistus, millest ühe kuu ja seitse päeva kandis ta eeluurimise ajal ära, ülejäänud karistusaeg tuleb tal aga kanda tingimisi kolmeaastase katseajaga.Tullio Liblik sai kahe aasta ja kuue kuu pikkuse tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga.Alktkäemaksu andmise eest said AS Järvevana 798 000 euro suuruse rahalise karistuse ning AS E-L-L- Kinnisvara 127 823 euro suuruse rahalise karistuse.

Ehkki ringkonnakohus mõistis kõikidele süüdistatavatele kergemad karistused kui taotlesid riigiprokurörid, vaidlustasid Reiljani, Tuiksoo, Annuse, Kanguri, Pedjasaare, Vettuse ja Libliku ning juriidiliste isikutena süüdimõistetud firmade advokaadid teise astme kohtu otsuse riigikohtus.

 

Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Põllumajanduse uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Meelika Sander-SõrmusPõllumajandus.ee juhtTel: 555 33 789
Jaanus SarapuuReklaami projektijuhtTel: 5166 960