Metsaomanik jääb oma muredega sageli üksi
Eestis on järjest rohkem väikemetsaomanikke, kes on metsa saanud näiteks pärandusena ja mida ei ole omandatud teadliku metsamajandamise plaaniga. Kui teadmisi napib ja nõu ei küsita, on selline omanik kergem siht nii kehvadele pakkumistele kui ka pettustele, rääkisid Äripäeva raadio saates „Mets ja majandus“ Timber.ee metsaühistu esimees Einari Lumi ja juhatuse liige Mikk Välja.
Välja sõnul on erametsaomaniku profiil viimaste kümnenditega selgelt muutunud. Kui varem oli rohkem neid, kes said tagasi suuremaid metsakinnistuid ja kellel oli metsandusest juba varasem teadmine, siis nüüd on üha enam omanikke, kelle käes on väike metsamaa ning kelle teadmised on napid. Tema sõnul näitab ühistu kogemus, et keskmine metsaomanik omab vähem kui 10 hektarit metsa. „Tema teadmised on põhimõtteliselt sama head kui iga linna korteri inimese teadmised,“ ütles Välja. Tema hinnangul on just see üks põhjus, miks väikemetsaomanik on pettustele vastuvõtlikum.
Seotud lood
7.-23. aprillini on Keskkonnainvesteeringute Keskuses (KIK) avatud mitmekesise ja kliimakindla metsa kujundamise toetuse taotlusvoor.
Pärnumaal Saarde vallas tehti ajalugu, kui Nigula looduskaitsealal mõõdeti Eesti ja tõenäoliselt kogu Euroopa kõrgeim harilik haab. Uue rekordi kõrguseks on hämmastavad 45,5 meetrit.
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.
Enimloetud
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele