Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti siseveekogudesse asustatakse angerjat
Keskkonnaameti tellimusel asustatakse käesoleva aasta juulikuus Eesti siseveekogudesse angerjamaime. Kalade asustamine rikastab meie järvede elustikku, suurendab kutseliste kalurite ja harrastajate püügivõimalusi ning taastab juba ohustatud liigi seisuses euroopa angerja looduslikku asurkonda.
„Kava kohaselt asustatakse ettekasvatatud noorkalu peamiselt Võrtsjärve ja lisaks nelja väikejärve: Vagula, Kuremaa, Kaiavere ja Saadjärve. Nimekirja kuuluvad ainult need järved, kus toimub kutseline kalapüük sest angerjas on ka üks tagasipüütav hinnaline kalaliik,“ ütles Keskkonnaameti vee-elustiku peaspetsialist Jaanus Tuusti.
Angerjamaimud on keskmiselt 4 grammi rasked. Kokku asustatakse tänavu üle 193 000 kala, millest esimesed jõuavad püügimõõduni hinnanguliselt nelja-viie aasta pärast. Esmakordselt märgistatakse osa kalu enne asustamist vannitamisel keemilise meetodiga, mis annab teadlastele võimaluse taaspüütud kalade abil teha järeldusi angerjate eluolu kohta.
Angerja asustamist toetab Euroopa Kalandusfond aastatel 2011-2014 kokku 255 646 euroga.
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?