Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 10. september 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Praegu on rakendumas Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas sisalduvad kriisimeetmed põllumajandussektorile, kuid sanktsioonidest kõige enam mõjutatud Baltimaad, Soome ja Poola vajavad ka erakorraliste meetmete paketti,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar täna ministeeriumis toimunud Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüsi „Venemaa impordikeelu mõju analüüs“ esitlusel.

Padari sõnul on Venemaa läheduse tõttu olnud Baltimaade, Soome ja Poola põllumajandustoodetele oluline turg ja seetõttu on sanktsioonide mõju ka suurem. „Näiteks üle 40% Leedu kala ja põllumajandustoodete ekspordist on läinud Venemaale, Poolast ja Soomest 19% ning Eestist 18%. Sanktsioonide otsene ja kaudne mõju Eesti toidusektorile võib kokku ulatuda analüüsi järgi kuni 150 miljoni euroni,“ lisas Padar.

Ministri sõnul on tuleb erakorraliste meetmete pakett arutusele tõenäoliselt septembri lõpus toimuval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu mitteametlikul istungil.

Täna esitleti Põllumajandusministeeriumis Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüsi „Venemaa impordikeelu mõju analüüs“.  Analüüsi tellis Põllumajandusministeerium.

Analüüsi kokkuvõtte leiab SIIT.

Olulisema sanktsioone puudutava info leiab SIIT.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev teatas 7. augustil, et Moskva kehtestab täieliku embargo looma- ja sealihale, puu- ja köögiviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.