Eesti teatas 1. oktoobriks Euroopa Komisjonile, kuidas on otsetoetuste raames plaanis tulevast aastast rakendada kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust ehk nn rohestamist. Sellega otsustati ära, milliste mõõtudega elemente arvestatakse põllumaal ökoalade kohustuse täitmisena.
„Ökoalade määratlemise nõue puudutab neid põllumajanduslikke majapidamisi, kus toetusõiguslik põllumaa on suurem kui 15 hektarit,“ ütles põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik. „Sellisel juhul peab põllumajandustootja tagama, et alates 1. jaanuarist 2015, on vähemalt 5% tema poolt kasutatavast põllumaast ökoloogilise kasutuseesmärgiga.“
Ökoalade loetelust on põllumajandustootjal võimalik valida 5% kohustuse täitmiseks nii maastikuelemente kui harimispraktikaid. Kui ökoala on riigi poolt määratletud maastikule iseloomuliku vormina ning kaitstav hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi tingimuste alusel, on ta samaaegselt arvestatav ka toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka ning kuulub säilitamisele.
Täpne ülevaade aastate 2015-2020 otsetoetustest ja ökoalade määratlemisest on üleval
Põllumajandusministeeriumi veebilehel.
Seotud lood
Põllumajandusturu ebastabiilne majanduslik olukord nagu muutlikud väetise- ja teraviljahinnad ning kasvavad tootmiskulud on peavaluks igale põllumehele. Keeruline seis sunnib põllumehi rohkem arvutama ja investeeringutest saadavat kasu kaaluma. See olukord määrab otseselt taimekaitsevahendite üle otsustamise. Kuidas säästa, kuid samal ajal saada maksimaalset tulu?