Keskkonnatasude loogika on panna hind ettevõtte käitumisele, millel on negatiivne keskkonnamõju. „Seda raha ei pea alati ringiga tagasi saama toetusena, sest siis ei muuda see ju ettevõtja tegevust,“ sõnas sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) juhatuse liige Lauri Tammiste septembri lõpus toimunud advokaadibüroo GLIMSTEDT, Eesti Arengufondi ja Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsiooni korraldataval keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes“ neljandal seminaril.
KIKi missiooniks on suunata iga euro maksimaalselt efektiivselt Eesti inimeste, terve elukeskkonna ja riigi ressursisäästliku arengu heaks. KIKi rahastusallikad on Eesti keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurivahendid, CO² kvoodimüügist saadud tulu (AAU) ning laenuressurss koostöös European Investment Bank’iga (EIB).
„Viimastel aastatel on KIK võtnud fookuse rahastatud projektide positiivsele mõjule ja muutustele, mis tänu neile sünnivad – kui varem olime pigem rahastamisorganisatsioon, siis täna ei ole meie jaoks piisav see, et hange on tehtud ja väljamaksed teostatud. Me soovime ja teeme enam selleks,  et Eesti elukeskkond ning keskkonnaseisund oleksid paremad,“ sõnas Tammiste.
Tammiste märkis, et suuremate projektide tarvis annab KIK keskkonnaprogrammist toetust siis, kui tegemist on uue ja innovaatilise lahendusega. „Näiteks võib tuua Toom Tekstiili, kes sai toetust tekstiilijäätmete taaskasutustehase rajamiseks, mille taolist teist Eestis ega teistes Balti riikides polnud. Nüüd leiavad varem prügilasse sattunud tekstiilitööstuse jäätmed uue elu pehmes mööblis, madratsites ja istmetes,“ lisas Tammiste.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele