Autor: Meelika Sander-Sõrmus • 7. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

KIKi missiooniks on suunata iga euro maksimaalselt efektiivselt Eesti inimeste, terve elukeskkonna ja riigi ressursisäästliku arengu heaks. KIKi rahastusallikad on Eesti keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurivahendid, CO² kvoodimüügist saadud tulu (AAU) ning laenuressurss koostöös European Investment Bank’iga (EIB).

„Viimastel aastatel on KIK võtnud fookuse rahastatud projektide positiivsele mõjule ja muutustele, mis tänu neile sünnivad – kui varem olime pigem rahastamisorganisatsioon, siis täna ei ole meie jaoks piisav see, et hange on tehtud ja väljamaksed teostatud. Me soovime ja teeme enam selleks,  et Eesti elukeskkond ning keskkonnaseisund oleksid paremad,“ sõnas Tammiste.

Tammiste märkis, et suuremate projektide tarvis annab KIK keskkonnaprogrammist toetust siis, kui tegemist on uue ja innovaatilise lahendusega. „Näiteks võib tuua Toom Tekstiili, kes sai toetust tekstiilijäätmete taaskasutustehase rajamiseks, mille taolist teist Eestis ega teistes Balti riikides polnud. Nüüd leiavad varem prügilasse sattunud tekstiilitööstuse jäätmed uue elu pehmes mööblis, madratsites ja istmetes,“ lisas Tammiste.

Suurim osa KIKi toetustest on seni läinud infrastruktuuri parandamisse: joogiveesüsteemide ja jäätmekäitluse peale, lisaks on toetatud jõudsalt looduskaitset, metsandust, atmosfääri ja õhukaitset. „Kuigi kahele esimesele on seni investeeritud kõigist rohkem, on tänaseks mahtude vähenemine silmnähtav. Hetkel on näha toetuste suurenemist atmosfääriõhu kaitsesse ning keskkonnateadlikkusse,“ sõnas Tammiste.

Biometaan Eesti transpordisektoris

Täna on võetud sihiks toetada Eestis toodetud ja siinsele turule mõeldud keskkonda säästva transpordikütuse toomist ja tarbimist ning sellega seotud tegevusi. „Riigi eesmärk on, et aastaks 2020 tuleks 10% Eestis kasutatavast vedelkütusest taastuvatest allikatest, millest  2/5 ehk ca 45 miljonit m3 on biometaan,“ ütles Tammiste. „Et see sektor käima saada, peaks ühistranspordi riigihangetele lisama kohustuse, et teatud osa  liinikilomeetritest ja mahust oleks biometaaniga sõidetav. Bussifirmade huvi gaasiga sõidetavate sõidukite ostmiseks on täiesti olemas, kuid kuna maagaas on biometaanist odavam, eelistatakse pigem maagaasi. Mis paneks nad sõitma kallima, olgugi, et loodust säästva kütusega,“ küsib Tammiste.

Biometaani meetme planeeritav käivitumine toimub 2014. aasta sügisel ning taotluste hindamine ja rahastamisotsused teeb KIK 2015. aasta esimeses ja teises kvartalis. Selleks oodatakse projekte, mis on jätkusuutlikud ning transpordisektoris biometaanile suunatud.

KIKi fookus on kvaliteedil ja kiirusel

Lauri Tammiste sõnul on oluline, et nii rahastaja kui ka toetuse saaja peaksid kinni kokkulepitud mängureeglitest. „Ausus, asjatundlikkus ja koostöö on väärtused, mida kannavad meie inimesed ning sedasama eeldame ka oma partneritelt,“ ütles ta.

„Ootame taotlusi headele, eesmärgipärastele projektidele ning oleme abiks, et need saaksid ellu viidud,“ kinnitas Tammiste.

Keskkonnaseminaride sarja „Kuidas jääda ellu üha karmistuvates tingimustes?“ neljas seminar toimus 25. septembril keskkonnaministeeriumis. Seminaril arutleti põhiteemana riigi panuse üle ettevõtete keskkonnaarengusse nüüd ja tulevikus ning vastati küsimustele millised on eelistatuimad valdkonnad ning kust leida infot nii Eesti kui ka välismaa toetuste taotlemise kohta. Keskkonnaseminaride sarja korraldavad koostöös Arengufond, Eesti Keskkonnajuhtimise Assotsiatsioon (EKJA) ja advokaadibüroo GLIMSTEDT. Seminaride sarja raames toimub kuus seminari 2014. aasta märtsist kuni novembrini.