Inspektsioon tugevdab lõhejõgedel järelevalvet

Kui teatud lõhejõgedel oli septembrist kuni 14. oktoobrini lubatud lõhelisi püüda kalastuskaardi alusel, siis nüüd kehtib kuni 15. novembrini täielik püügikeeld kõigil lõhejõgedel. Erandiks on ainult Jägala ja Narva jõgi, kus kalastuskaardiga püük on lubatud ka sel perioodil.

Lisaks sellele tuleb meeles pidada, et suuremate jõgede suudmealadel on keeluala ulatus 1000 meetrit ning sellel alal on samuti igasugune kalapüük keelatud.

"Enne kalade kudemist on meie põhitähelepanu suunatud jõgede suudmealadele ja jõgede alamjooksule kohtades, mida röövpüüdjad üritavad tihtipeale võrkudega sulgeda. Kui lõhelised jõuavad kärestikele, kus nad hakkavad pesa ehitama ja marja heitma, püüame tagada parima järelevalve ka kärestikel," ütles Keskkonnainspektsiooni kalakaitseosakonna peainspektor Aare Pai.

Kuna röövpüüdjad tegutsevad enamasti hilistel õhtutundidel ja öösel, on kalade kudeaeg kalakaitseinspektoritele töörohke ja pingeline. Lisaks oma jõududele kaastakse reididele teisi järelevalveasutusi. Sel aastal on lubanud ka harrastuspüüdjate klubid ja ühendused lõhejõgedel silma peal hoida.

Püüginõuete rikkumise eest näeb seadus ette rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ehk kuni 1200 eurot.

Samuti tuleb lõhe või meriforelli püüdjal tasuda keskkonnale tekitatud kahju. Tõsise kalapüüginõuete rikkumise puhul, nagu püük keeluajal või keelatud kohas või alamõõdulise kala püük, on kahjutasu viiekordne ehk lõhe puhul 480 ja forelli puhul 150 eurot isendi eest. Juhul, kui püük toimub eriti ohtlikul ja kalavarusid kahjustaval viisil, näiteks elektri, mürgi või lõhkeainega, on hind kümnekordne, see tähendab ühe lõhe eest 960 ja meriforelli eest 300 eurot.