• 16.10.14, 09:49
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eestis on iga inimese kohta 1,7 ha metsamaad

Keskkonnaagentuuri koostatud hiljutine statistiline ülevaade Mets 2013 sisaldab põhjalikke andmeid meie metsade, jahinduse, metsa- ja puidutööstuse, aga ka metsandushariduse kohta. Lisaks on aastaraamatus ülevaade rahvusvahelisest metsandusstatistikast.
Aastaraamat Mets 2013 on kõige põhjalikum ja usaldusväärseim statistiline ülevaade meie metsadest ja metsandusest. Arvandmed näitavad nii mõndagi huvitavat. Nii näiteks saab aastaraamatust teada, et 2013. aastal oli iga Eesti elaniku (rahvaarv 1 320 174 inimest (Satistikaameti andmed seisuga 01.01.2013.)) kohta 1,7 ha metsamaad (metsamaad kokku 2 233 900 ha) ja 356 m3 puitu (metsamaa kogutagavara 470 291 725 m3) . Ühel hektaril metsamaal kasvas keskmiselt 211 m3 puitu.
Kõige metsasem maakond on Hiiumaa (metsasus 70,9%), mandril on kõige metsasem Ida-Virumaa (metsasus 58,4%), kõige vähem metsane on Tartumaa (metsasus 38,0%). Eesti keskmine metsasus on 50,6%.
2013. aastal uuendati riigimetsas 7545,6 ha metsa, erametsas ja muudel maadel kavandati metsateatiste põhjal uuendada vastavalt 4927,7 ha ja 298,7 ha metsa.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Erametsaomanike arv oli 97 272, raiete kogumaht jäi alla 10 miljoni kuupmeetri Aastaraamat Mets ilmub alates aastast 1994, digitaalsete väljaannetega aastast 2002 saab tutvuda Keskkonnaagentuuri lehel
Aastaraamatut Mets 2013 saad lugeda SIIT.
.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 10.06.25, 16:08
Suursaagi ootuses: mis saab hinnast ja kvaliteedist?
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele