Autor: Marta Jaakson • 8. november 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Oliver Kruuda sõnul mõjutab rubla nõrgenemine otseloomulikult eksporti Venemaale. Ta märkis, et kuigi Eesti toodangu tooraine on oluliselt odavam kui Venemaal, siis lõpptoote müügihind võib rubla nõrgenedes muutuda eksportijale ebasoodsaks. „Kui saab jälle eksportima hakata, tuleb järele mõelda, kui mõtekas see sellise rubla nõrgenemise puhul on, et kas saab ka kasumlikult müüa. Sest Venemaal on ka impordi toll 15% toodangu hinnast“ nentis ta.

Täna ei ole küll piimatöösturitel oma toodangut võimalik Venemaale müüa, ent Kruuda avaldas lootust, et enne jõule saab siiski osade toodetega Venemaal tagasi olla.

Mis puudutab sanktsioone, siis märkis Kruuda, et neist kaotavad enim ettevõtted, tegelikult inimesed, kes omavad ettevõtteid ja kes seal ka töötavad. "Majanduslikud sanktsioonid on üldse kõige rumalam vastastikuste läbirääkimiste mõjur, sest selle tagajärgi ei suuda kunagi keegi hinnata. Tänaseks on piimamaailmast pool hinda kadunud ja tegelikuks võitjaks osutub Hiina. Nii tark siis see meie Euroopa poliitika ongi," märkis Kruuda.