Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Luik: Kiiresti kasvav maheturg eeldab tootmise kasvu
20 novembril Eesti Maaülikoolis toimunud konverentsil „Eesti mahepõllumajandus täna ja tulevikus“ tõdeti, et mahetootmine peab kasvama järgi nõudlusele.
Ligi kolmesajale inimesele peetud avakõnes tõi maailma esimese mahepõllumajandusliku teadusinstituudi - Šveitsi mahepõllumajanduse uurimisinstituudi FiBL - direktor Dr. Urs Niggli välja, et tarbijate nõudlus ja maheturud kasvavad mahetootmisest kiiremini, rõhutades samas: „Mahepõllumajanduslik tootmisviis vastab praegu kõige paremini jätkusuutlikkuse kriteeriumidele ning jätkusuutlikkus on kauakestev megatrend. Metauuringud näitavad mahepõllumajanduse olulisi eeliseid tavapõllumajanduse ees keskkonnahoius: vähem kasvuhoonegaase, taimekaitsevahendite jääkide puudumine nii keskkonnas kui toidus, väiksem taimetoitainete leostumine keskkonda, suurem orgaanilise süsiniku sidumine mulda, suurem elurikkus, parem mullatervis. Kiiresti kasvava mahenõudluse rahuldamiseks peaks aga rohkem tootjaid olema kaasatud mahetootmisse. Rohkem uurimistoetusi ja igakülgne innovatsioon on olulise tähtsusega edasise arengu jaoks. Praegu on üksnes 1% kogu maailma põllumajandusuuringute mahust suunatud mahepõllumajandusse“.
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai tutvustas Eesti mahepõllumajanduse arengukava 2014-2020 eesmärke, kus rõhk on pandud mahepõllumajanduse konkurentsivõime parandamisele ja kohaliku mahetoidu tarbimise suurendamisele. Eesmärkideks on nt suurendada nii töödeldud toodangut kui ka eksporditavat mahetoodangut rahalises väärtuses kolm korda ning jõuda selleni, et 30% lasteasutustes pakutaks vähemalt osaliselt mahetoitu.
Mahepõllumajanduse arenguks on innovatsiooni eelduseks uued teadmised. Järgnevalt andsidki Eesti Maaülikooli ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi teadlased ülevaate kohalike maheuuringute tulemustest. Anti soovitusi mullaviljakuse ja kultuuride saagikuse parandamise, sortide valiku, köögiviljade kasvatustehnoloogiate ning piimakarja ja lammaste söötmise osas. Valdav osa tulemustest on avaldatud Eesti Maaülikooli Mahekeskuse poolt konverentsi raames välja antud kogumikus „Teaduselt mahepõllumajandusele“.
Merit Mikk Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest tõdes, et Euroopale sarnaselt on kohalikul turulgi tõusud – erinevad mahetoidu turustajad prognoosivad selleks aastaks käibe kasvusid 10-60%. Tarbijad ootavad aga laiemat kodumaise kauba valikut nt väga nõutakse meil praegu puuduvaid mahelihatooteid. Siin aga kitsaskohaks töötlejate puudumine. Nõnda ongi kohalikel tootjatel-töötlejatel head võimalused uute toodetega turule tulla.
Konverentsi lõpuosas tõid kõigile optimismi oma kogemusi jaganud edukad maheettevõtjad. Martin Repinski Konju Mõisa talust on ehe näide nooruslikust energiast ja julgest pealehakkamisest. Olles veendunud mahetootja on ta vaatamata alguses olnud paljudele tagasilöökidele suhtlemises erinevate pankadega laenu saamiseks on temast lühikese ajaga saanud Eesti suurim mahe kitsekasvataja, kelle kitsede toodang on väga nõutud. Äsja avas ta Tallinna kesklinnas poe, kus müüakse ainult kodumaiseid mahe- ja talutooteid.
Jäätisetootja OÜ La Muu esindaja Rasmus Rask rõhutas oma ettevõtte kolme kõige olulisemat lähtepunkti: põhimõtted, positsioon ja pakend. Põhimõtteliselt peaks kogu toit olema mahe. Jäätis, mis on magustoit, mida ei pea sööma aga iga päev, peaks olema väga kvaliteetne ja erakordse maitseelamusega. Hea disain ja korralik pakend on möödapääsmatud kui tegutsetakse kvaliteetsete nišitoodete turul. Selline lähenemine on toonud suure edu ning jäätisi müüakse nii kaubanduskettides kui ökopoodides. Tootmist piirab aga mahekoore ja marjade kättesaadavus, mis jällegi viitab mahetootmise suurenemise vajadusele.
Tulundusühistu Wiru Vili on eksportinud juba 130 maheteraviljakasvataja toodangut ning on lühikese ajaga suutnud oma ekspordimahtusid kiiresti kasvatada. Ettevõtte esindaja Mai Tooming sõnul on mahetootjate eduka koostöö võtmesõnaks olnud usaldus.
Konverentsi lõpul autasustas Eesti Maaülikooli Mahekeskus kunstnik Anne Vasara stiliseeritud ökomärgi vitraažiga mahepõllumajanduse edendajaid: meie esimese: seaduse koostamise eestvedajat Saida Farmi ettevõtjat - Juhan Särgavat, riiklikule kontrollsüsteemile alusepanijat – Põllumajandusministeeriumi peaspetsialisti - Eve Atra, Eesti Taimekasvatuse Instituudi vanemteadurit Ilmar Tamme kui mahesordivõrdluse initsiaatorit, Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuse esindajat Merit Mikku ja Mahepõllumajanduse Sihtasutuse juhatajat Airi Vetemaad kui maheinfo vahendajaid ning Arvo Purgat kui biodünaamilise põllumajanduse aktiveerijat Eestis. Eesti mahepõllumajanduse alguseks loetaksegi aastat 1989, mil asutati Eesti Biodünaamika Ühing.
Alates aastast 2000 on mahetootmine tempokalt arenenud. 2014. a esialgsetel andmetel on Eestis 158 000 hektarit mahepõllumajanduslikku maad ja 1543 mahetootjat. Mitteharitavatelt aladelt korjatakse saadusi 130 000 hektarilt ja mahetoidu töötlemisega tegeleb 104 ettevõtet.
2012. aasta seisuga oli Eesti mahepõllumajandusmaa osatähtsuselt kogu põllumaast maailmas Rootsi järel viiendal kohal. Siiani on siiski veel tootmismahud suhteliselt väikesed. Mahtude suurendamine eeldab rohkem teadmisi ning töötlemise arendamist. Viimase puudulikkuse tõttu ei jõua toodetu sageli mahedana turule. Kuigi mahetootmise põhimõte on esmalt eelkõige kohaliku turu varustamine, lisab otsustavat hoogu just välisturgude nõudlus. Nii annab Rakvere mahepiirituse siirdumine Shveitsi ja Austria turgudele uut hoogu maherukki kasvatajatele. AS Loodusvägi vajab enam paljusid aiasaadusi oma toodetega mitmete välisturgude varustamiseks jne.
Mahepõllumajandus on kiiresti arenev majandusharu, mis pole lihtsalt majandus vaid tihedalt loodusega tasakaalus toimiv majandusharu ning sellisena julgelt tulevikku vaatav, sest kestlikkuseks vajab kogu põllumajandus just ökoloogilist intensiivistamist..
Hetkel kuum
Mahekonverentsi ettekanded ja kogumik saavad elektrooniliselt kättesaadavaks Eesti Maaülikooli Mahekeskuse koduleheküljel.
Autor: Anne Luik
Seotud lood
Enimloetud
4
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Järjekordne superinvesteering Eesti piimandussektorisse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele