KIK kuulutas täna välja looduskaitseliste tegevuste toetamiseks esimese taotlusvooru EL rahastamisperioodist 2014-2020. Ühtekuuluvusfondi vahenditest toetatakse projekte, mis parandavad või säilitavad kaitstavate liikide, elupaikade ja parkide seisundit.
Toetust saavad taotleda looduskaitsega tegelevad mittetulundusühingud, sihtasutused, kohalikud omavalitsused, omavalitsusliidud ning teadusasutused.
Toetus on mõeldud poollooduslike koosluste hooldamiseks vajaliku taristu rekonstrueerimiseks, rajamiseks ja hoolduseks. Samuti saab selle abil soetada hoolduseks vajalikku eritehnikat ja kariloomi. Lisaks toetatakse kaitstavate parkide restaureerimist ning külastuskorralduse taristu rekonstrueerimist. Täpse toetatavate tegevuste loetelu leiab keskkonnaministri määrusest "Kaitsealuste liikide ja elupaikade säilitamine ning taastamine“.
Minimaalne toetussumma projekti kohta on 10 000 eurot ning toetuse maksimaalne osakaal 85% abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringut on võimalik taotleda ka kaasfinantseeringuna KIKi keskkonnaprogrammist.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Taotlusi saab esitada alates 26. jaanuarist 2015 ning need tuleb saata digiallkirjastatuna e-postile
[email protected] . Taotluste vastuvõtmise lõppemisest teavitatakse 2 üleriigilises päevalehes ja KIKi kodulehel.
Taotlejatele toimuvad alates 13.01.15 infopäevad Tallinnas, Haapsalus, Saaremaal ja Tartus. Täpsem info KIKi kodulehel. Kontaktisik on Eerika Purgel,
[email protected], 627 4112.
Perioodil 2007-2013 on KIK struktuurivahenditest toetanud 123 looduse mitmekesisuse säilitamise projekti kokku ligi 20,5 miljoni euroga.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.