Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elektrijaamade ehitus nõuab tihedat koostööd elektrivõrguga
Uue elektrijaama elektrivõrguga liitmiseks tehtavad tegevused on osa jaama rajamise protsessist, nõudes sama suurt tähelepanu kui jaama ehitus ise. Suuremate elektrijaamade puhul võtab elektrijaama rajamine koos kõikide kaasnevate tegevustega, näiteks planeeringute koostamise ja liitumisega, aega kümmekond aastat.
Elektrivõrguga liitumise protsessi eesmärk on tagada, et rajatavad elektrijaamad suudaksid hakkama saada erinevate elektrivõrgus esineda võivate olukordadega ega tekitaks ise elektrivõrgule probleeme.
Asjaolusid, mis liitumisprotsessi keerukamaks muudavad, on erinevaid. Elektrijaamade, sealhulgas koostootmisjaamadele, kehtib hulk erinevad nõuded. Elektritootja liitumisprotsessiga on seotud mitmed osapooled, lisaks elektrijaama investorile ja võrgufirmale ka näiteks seadmete tootjad. Tootmisseadet rajav investor ei ole üldjuhul energeetikaspetsialist.
Mitmekesised elektritootmise võimsused on vaieldamatult riigi tugevus.
Elering on tegemas olulisi jõupingutusi, et liitumisprotsess oleks elektrijaamade ehitajatele võimalikult sujuv. Sõlmisime koostöölepingu Eesti suurima jaotusvõrguettevõttega Elektrilevi. Kuigi suured elektrijaamad liituvad reeglina põhivõrku ehk Eleringiga ning väiksemad jaotusvõrguga, peavad ka paljud jaotusvõrguga liituvad elektrijaamad saama kooskõlastuse Eleringilt.
PANE TÄEHELE Põhivõrguga iitudes peab tootja Eleringile andmeid kooskõlastamiseks esitama viiel korral
• Koos liitumistaotlusega
• 6 kuud enne liitumispunkti pingestamist
• 6 kuud enne tootmisseadme pingestamist
• 1 kuu enne liitumispunkti pingestamist
• 1 kuu enne generaatori sünkroniseerimist
Allikas: Eleringi koduleht
Autor: Ain Köster
Seotud lood
Kõrgelt arenenud tehnoloogiad nagu automaatjuhtimine, andurid, droonid ja andmete analüüs on Eestit viimas põllumajanduse 4.0 suunas. Täppispõllumajandusest on saanud võtmetegur ressursside tõhusamal kasutamisel ja keskkonnaeesmärkide saavutamisel. Eesti põllumajandustootjate jaoks, kes soovivad nutikaid põllumajanduslahendus kasutusele võtta, võivad kulud aga sageli olla suureks takistuseks.
Enimloetud
2
Viimased uudised
Üritused
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele