Põllumajandus- ja maaelutoetused peavad aitama säilitada ja luua maapiirkondades töökohti, ütles põllumajandusminister Ivari Padar eile Tallinnas toimunud konverentsil "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis – tulemused ja tulevikuväljavaated“.
„Eesti maaelu arengukavas ja otsetoetustes aastani 2020 oleme sisse toonud meetmed, mis aitavad püsida ka väiksematel põllumajandustootjatel konkurentsivõimelisena,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „See aitab hoida maapiirkonnad elujõus.“
Põllumajandusminister ütles, et konkurentsivõime parandamiseks peaksid põllumajandustootjad hakkama oma tegevust rohkem koondama ühistutesse. „Peame kasutama avanevate fondide raha oma põllumajanduse ümberstruktureerimiseks. 2015. aasta tuleb keeruline, kuid maaelu arengukavas 2014-2020 on olemas võimalused, et tulevikus suudaksime kriise paremini ületada,“ rääkis Padar. „Kui põllumehed ei suuda suurendada ühistegevust ja läbi selle oma turujõudu, siis liigumegi kriisist kriisi.“
Eile toimus Tallinnas Radisson Blu Olümpia hotellis konverents, kus võeti kokku Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika mõju Eesti põllumajandusele, toiduainesektorile, keskkonnale ja maaettevõtlusele aastatel 2004–2014, tutvustati valikuid aastani 2020.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Eesti põllumajandus on Euroopas Liidus oldud aja jooksul muutunud konkurentsivõimelisemaks, ütles Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti täna Tallinnas toimuval konverentsil "Ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Eestis – tulemused ja tulevikuväljavaated“.
Statistikaameti andmetel saavutasid Eesti teraviljakasvatajad mullu kõigi aegade parima tulemuse.
Piimatoodang kasvas Eestis viiendat aastat järjest vaatamata lehmade arvu vähenemisele, selgub statistikaameti andmetest.
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.