Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis suurenes eelmisel aastal Euroopa Liidu osatähtsus, teatas põllumajandusministeerium.
Eesti eksportis 2014. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,22 miljardi euro väärtuses ning importis 1,48 miljardi euro eest. Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis oli mullu 59,7%, mis on aastaga tõusnud protsendi võrra, selgub 2014. aasta ekspordi andmetest.
Euroopa Liidu riikide osatähtsus oli mulluses ekspordis 72,8% ja impordis 93,1%. Kui ekspordis tõusis EL riikide osatähtsus 3,4 protsendi võrra, siis impordis jäi näitaja samale tasemele.
Enim eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu Soome (18,5% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist), järgnesid Läti (16%) ja Venemaa (15,8%). Kui Soome suunal kasvas eksport 9,2 miljoni euro võrra, siis Läti suunal vähenes eksport 28,8 miljoni euro ning Venemaa suunal 46,5 miljoni euro väärtuses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Suurima osakaalu ekspordist moodustasid alkohoolsed joogid (11,8%), kontsentreerimata piim (6,5%, millest enamuse moodustas toorpiim) ning külmutatud kala (5,5%).
Põllumajandussaadusi ja toidukaupu imporditi enim Lätist (14,7%), Leedust (12,9%) ja Soomest (11,6%). Kõige rohkem imporditi Eestisse alkohoolseid jooke (12%) ja värsket kala (4,5%).
Loe lähemalt 2014. aasta põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubandusest Maablogi tänasest postitusest „
Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?“.
Seotud lood
Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel ja teravilja ostujuht Urbo Vilibert tõid stuudiosse värske pildi Eesti ja maailma viljaturust. Põldude olukord Eestis on hetkel muljetavaldav – taliviljad on tihedad kui mets ning taliraps õitseb pikalt ja rikkalikult. Loodetav suur saak seab aga surve alla logistika, kuivatamise ja ladustamise. Urbo Vilibert rõhutas, et päikest on saagi küpsemiseks veelgi vaja, kuid koristuseks tuleb valmis olla – vastasel juhul võib vili minna hapuks juba platsil.